Laulupeost toibumine võttis Kihnu tüdrukul kaks voodipäeva ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Laulupidu 1947
Laulupidu 1947 Autor/allikas: ajapaik.ee

ERR-i kultuuriportaal avaldab reedeti ühe emotsionaalse ja isikliku loo teatri- ja muusikamuuseumi näitusele "Minu laulupeo lugu" laekunud mälestuste hulgast. 1933. aastal Kihnu saarel sündinud autor meenutab sarja kolmandas loos 1947. aasta laulupidu.

Lugu algas nii, et 1947. aasta märtsis pöördus minu poole Kihnu kooli lauluõpetaja Saksakulm järgmise palvega, et tulgu ma rahvamaja segakoori laulma ja just teise soprani, mis olevat momendil kooris väga nõrk. Olin muidugi kohe nõus. Olin tol ajal Kihnu kooli VI klassis ja 13-aastane. Õppisin kodus mandoliini abil vajaliku selgeks ja proovide ajal rõhutas õpetaja Saksakulm – laula hästi kõvasti.

Nii läkski Kihnu segakoor 1947. aastal laulupeole. Mäletan, et meeleolu oli ülev. Meid majutati Tondi kasarmutesse, kus veel paiknesid Eesti Laskurkorpuse sõdurid ja nende väga-väga hea orkester. Lauludest eriti meeles laul "Laul rõõmule" ja Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". See oli selle laulu esmakordne esitus laulupeol ja nüüdseks on sellest laulust saanud laulupeo hümn.

Mäletan, et kui tuli laulmisest puhkus, läksime jooksujalu Tondile, kus saalis mängis see imeline orkester ja muudkui tantsiti. Partneritest puudus ei olnud ja muudkui nauditi tantsimist. Mäletan, et tagasisõit algas loomavagunis ja terve sõidu Pärnuni magasin. Edasi kaluripaadiga Kihnu ja koju jõudes kaks ööpäeva ma ei tõusnud voodist, sest see oli 13-aastasele vapustav hingeline kui ka füüsiline elamus. Ema tunnistas, et jälgis suure murega mu normaalsesse ellu tagasitulekut. See imeline elamus on mul siiani meeles.

Lisaks: 1947. aasta laulupeol olid kihnlased esmakordselt lauljatena. Aga 1938. aasta laulupeol käisid mu isa Theodor Saar ja ema Anna. Koju tagasi jõudes oli nii palju meeldivat rääkida oma kolmele lapsele. Mu isa ja ema pidasid hingetoitu tähtsaks.

Mul on olnud õnn ja rõõm laulda laulupeol I alti segakooris "Koidula" Pärnust, segakooris "Lyra" Kuressaarest ja pensionärina naiskooris "Ätsed" ka Kuressaarest.

Kuid meenutaksin veel 1950. aasta laulupeoga juhtunut. Nimelt 1950. aasta kevadeks olin Pärnu Lydia Koidula nimelise keskkooli X klassi õpilane ning meie kooli muusikaringi naiskoor ettevalmistatud laulupeole sõiduks (dirigent Voldemar Rumessen). Oh imet – vene keele õpetaja Rebane pakkus välja lahenduse, et tema eestvedamisel õmbleme ise koorile Tarvastu suvised linased rahvariided. Õpetaja Rebane oli Tarvastust pärit. Ja nii kulus meil kuu aega ja oligi meil linane komplekt. Pikavarrukatega pluusil oli tikitud krae ja õlakud ning seelikul allääres tikitud 10 cm laiune kant. Olime õnnelikud, et ise sellega toime tulime ja laulupidu oli meeldejääv. Olen laulupidude fänn!

NÄITUS

"MINU LAULUPEO LUGU"
Kuraatorid Kristo Matson, Kaisa Luik ja Ene Kuljus
Graafiline disain Henry Mang
Ruumikujundus Argo Peever
Kunstnik Aime Andresson
Heli- ja videolahendus Valkro OÜ
Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2019.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: