Päev tuletas eestlaste suure peo eel ja läinud suvel peetud lätlaste suure peo järel meelde, et laulupeoidee on alguse saanud praegu Valka poolele jäävast Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminarist. Seal on hariduse saanud nimekad kultuuri- ja ühiskonnategelased, Cimze ise oli Eesti esimese üldlaulupeo üks ideeandjaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need köstrid ja kooliõpetajad, kes siit läksid - need õpetasidki kogu Eesti rahva laulma. Nii et see on täiesti uskumatu töö, mida see mees tegi," nentis naiskooride liigijuht Raul Talmar.

Et Eesti ja Läti laulupeotava on pärit Cimze seminarist, saab nüüd kajastuse ka juubelipeol Tallinnas.

Cimze seatud "Riga dimd" ehk "Riia kajab" on lugu, mida lauldakse Lätis laulupidudel ja muudel pidulikel puhkudel. Nüüd on selle ära õppinud ka eestlased.

Cimze roll on Lätis väga hinnatud nii riigi kui ka kultuuritraditsioonide loomisel. Loomulikult ka laulupeotava algatajana. See seminar on väga-väga tähtis kõigi lätlaste jaoks," selgitas Riia tehnikaülikooli koori Vivere dirigent ja Läti laulupeo peadirigent Gints Cepelnieks.

Sajad lauljad esinesid laupäeval Janis Cimze 205. aastapäevale pühendatud muusikapäeval nii tema seminarimajas, surnuaial, kirikutes ja kultuurimajas. Äsja lõppenud suurkontserdil "Pärjapunuja" liitusid kooridega ka ooperisolistid.