Cyrillus Kreegi päevad laienesid Haapsalust Saaremaale ja Hiiumaale
Nargenfestivalil 13. korda peetavad Kreegi päevad laienesid helilooja ja rahvaviiside koguja Cyrillus Kreegi kodulinnast Haapsalust esimest korda ka Saaremaale ja Hiiumaale.
Tänavuse festivali kavas on nii Kreegi kogutud rahvaviisid kui ka tema eestindatud õigeusu kiriku laulud. Lisaks tegevusele heliloojana oli Cyrillus Kreek viljakas rahvaviiside koguja, kes kirjutas õpilaste abiga üles tuhandeid viise. Ta kasutas esimesena Eestis rahvaviiside talletamiseks fonograafi.
"Kui tekste oli juba pea pool sajandit ja rohkemgi üles kirjutatud väga suurtes kogustes, siis neid inimesi, kes oleks võimelised kirjutama üles ka midagi nootide vahelist, oli üsna vähevõitu. Noodisüsteem on ju tegelikult üsna primitiivne. Rahvalaul läheb sellest noodist mõnikord natuke välja. Kõike ei ole võimalik klassikalisse nooti väga lihtsalt panna. Cyrillus oli üks neid, kes seda oskas ja kellel oli suur tahtmine neid viise nõndaviisi üles tähendada," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" muusik Lauri Õunapuu.
Toimetaja: Merit Maarits