Näitusel, mille alapealkiri on "Mees, naine ja vabadus", näeb tõeliselt häid ja haruldasi kunstiteoseid - näiteks kirjanik Ernest Hemingwayst 1928. aastal tehtud fotoseeriat või August Janseni 1920. aastatel maalitud "Kalevid karujahil", mille tellis riigikogu, kus seda aga siiani pole välja pandud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näitus kujutab endast tööde tulevärki, kus võib jäädagi tiirutama, püüdes mõistada, mida üks või teine kunstnik oma teosega öelda on tahtnud.

"Peasaalis on näha, kuhu Eesti rahvas koos inimkonnaga jõudnud on. Suur osa inimestest on näoga silmini maas ja valitsejad võitlevad oma maa ja rahva vabaduse eest," selgitas näituse kuraator Mark Soosaar.

"26. aktinäitus on see juba, kui me tegeleme nende küsimustega, mis inimkonnast tulevikus saab," lisas ta.

Fotograaf Kaupo Kikkase töödega on kaetud ühe suure saali seinad. Ega Kikkaski täpselt tea, miks Soosaar tema tööd aktinäitusele valis.

"Arvatavasti võib-olla see võluski teda, et siin lõpuks saabub mingisugune teistsugune rahu. Inimene, kes on siin piltide peal küll väike, aga tegelikult väga dominantne ja väga oluline, ma arvan, et see akt on siin ka olemas. Minu juhtmõte oli see, et see on võib-olla viimane inimene, kes vaatab üle, mis meist maha jääb," rääkis Kikkas.

Näitust saab vaadata 1. septembrini.