Peaaegu kümneaastase vaheaja järel (2010. aasta 27. juunil toodi Naissaarel lavale "Lendajad"), taas näidendi kirjutanud Jaan Tätte tunnistas pärast "Õnneliku tunni" esietenduse vaatamist, et näitemäng sai algupärasest teosest peaaegu paremgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tundsin seda tunnet, mida vist väga harva saab tunda näitekirjanik. Alati on olnud kogemus see, et kõik ei ole nii hea, kui ma olen plaaninud, aga täna oli. Kuna see näitemäng oli minu jaoks lihtne, tahtsin teha sellist kerget suvetükki, aga temast oli tehtud tõsisemalt võetav asi ja ma tundsin, et see lavastus oli parem kui mu näitemäng peaaegu," rääkis Tätte.

Kui näitlejate valikusse autor ei sekkunud, siis lugu ise sai tellija algsest soovist erinev.

"Nagu need tänapäeva produtseerimised on, öeldi, et võib-olla saaks kahe tegelasega, siis ma ütlesin, et ma võtaks mõtlemisaega ja mõtlesin, et kahe tegelasega? Ei, neid peab siiski kuus olema, siis ma oskaks midagi teha. Siis öeldi, hea küll, kuus, siis kuus," kirjeldas Tätte.

Väga tättelikust ehk vähegi elukogenud inimesele elust tuttavaid mälupilte esile toovast tekstist hoidis näitetrupp kinni.

"Liiga palju. Ma mõtlesin, et nad äkki mugavdavad lauseid. Aga ei, mu arust oli väga kinni hoitud. Ja kui oli vaja, mis ma ise ka tundsin, et ma ei hakka liiga rõhutama, siis nad said aru, et seda on vaja rõhutada ja paar sõna oli rõhutamiseks juurde pandud, mis oli vajalik," rääkis Tätte.

Valikutest rääkiva etenduse läbiv joon on meeste ja naiste suhted erinevates arengustaadiumites. Autoril oli selles vaatajale oma sõnum.

"Pigem võiks sellest aru saada seda, et las kõik läheb nii nagu minema peab, et ise otsustamine ei aita alati midagi," selgitas Tätte.