Näituse kuraator Siim Preiman usub, et püüdlemine headuse poole on iga inimese ülim eesmärk ning kunstnik pole selles suhtes mingi erand, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minu lähtepunkt on naiivne uskumus, et kunstiga või kunstinäitustega on võimalus muuta maailma," lausus ta. "See ei juhtu kohe, see maailm ei lähe paremaks tänu sellele näitusele, aga siin on võimalik mõelda nendele teemadele, mis vajavad juba praegu mõtlemist."

Teostes püütakse läbi ajada kohalike materjalidega, kasutades ka neid nii vähe kui võimalik. Näiteks Dylan Ray Arnold on andnud uue sisu ripakile jäetud pakenditele ja prügile.

"Ta on Soomest pärit, jõukast riigist, kus on väga suur materiaalne jõukus, kus on ilmselgelt palju selliseid asju ripakil," rääkis Preiman.

Uku Sepsivart on oma installatsiooni "Mesilastest sõltuv eksistents" kaasanud mesilinnukesed kui väljasuremisohus oleva liigi.

"Tema jaoks on loomadega koostöös teoste valmistamine hästi loomulik või tavaline praktika, aga kui ma temalt küsin, et kas sa kasutad neid ära või et kas loom saab aru, et te teete seda koos, samamoodi nagu põllumajandus, siis tal tegelikult selget vastust sellele ei ole. Ma arvan, et siin on hästi suur väärtus selles, et ta vähemalt proovib ja otsib mingisuguseid uusi viise loomadega koos tegutseda," sõnas kuraator.

Skulptor Georgi Makrelov elas nõukogude ajal poliitilistest tellimustöödest. Pärast režiimi kokkukukkumist tegi ta kannapöörde ja hakkas nikerdama tuhandeid puulilli oma emale.

"Siin on läbi lillede võimalik näha, kuidas kunstniku positsioon muutub ajas," lausus Preiman.