Marit Ilison kogub mälestusi kitlikandmisest
Marit Ilison kutsub Kumu näitusel üles Kreenholmi mustrite ja kitlikandmisega seotud mälestusi jagama.
Veel 4. augustini on Kumu kunstimuuseumi külastajatel võimalik osa saada näitusest "Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast", mille populaarsemaid teoseid on kunstnik Marit Ilisoni suurejooneline installatsioon "77 sitsi". Spetsiaalselt Kumu näituse jaoks valminud teos ootab kõikide eestimaalaste sitsimustrite ja kitlikandmisega seotud mälestusi, mida saab kirja panna näitusel asuvasse raamatusse.
Narva muuseumi Kreenholmi kogusid hoolikalt läbi töötades, digitaliseerides ja uuesti kangasteks trükkides on Marit Ilison loonud tervet Kumu näitusesaali täitva kontseptuaalse moe teose, mis jääb lahutamatuks tervikuks ka pärast näituse sulgemist. Nostalgia ja mälestustega tegeleva Ilisoni algimpulsiks oli isiklik mälupilt kuumast ja higisest suvepäevast 1980. aastate lõpus: kunstnik lillelist sitskitlit kandva vanaema põlvel, hoburehal heina tegemas. Teose interaktiivsus ning potentsiaal esile kutsuda nostalgiat ja mälestusi hakkas ilmnema juba selle valmimisprotsessi ajal, mil pea kõik asjaosalised, kes mustriliste kangaste ja kitlitega kokku puutusid, automaatselt oma meenutusi jagama hakkasid. "See oli kui tulvavesi, mis paisu tagant vallandus ‒ osa meie mineviku ühismälust ja igapäevatoimetustest, mis on väärt valguse kätte toomist," sõnas kunstnik.
Seoses näituse viimase kesksuvise lahtiolekukuuga kutsub Ilison kõiki jagama oma Kreenholmi mustrite ja kitlikandmisega seotud mälestusi näituse lugemisnurgas asuvas raamatus. "Näitusele võiks tulla koos vanemate ja vanavanematega, et kuulda nende lugusid, mis muidu võib-olla jutuks ei tuleks," soovitas Ilison. Kunstnikku huvitavad kõik mälukillud, ka kõige väiksemad, mis on nii mustrite endi kui kitlikandmisega seotud: "Näiteks see, kuidas kitlitel olid head suured taskud, kus laste lutte hoida, või see, kuidas alumised nööbid istudes tihtipeale eest lendasid. Või ka sügavamas tähenduses, mida kittel kui nõukogude naise rõivas kandjale tähendas ‒ võib-olla tekitas see hoopis vastumeelsust," tõi ta näiteid. Mälestused antakse hiljem üle Eesti rahva muuseumi arhiivile, sest nagu on veendunud ka näituse kuraator Liisa Kaljula, on lillemustrilised sitskitlid just töörõivana täiesti ainulaadne sotsialismimaade fenomen, mille tähenduse üle moeajaloolased jäävad veel kauaks pead murdma.
Marit Ilison on postsovetliku esteetika järjekindlamaid ja rahvusvaheliselt silmapaistvamaid esindajaid Eestis, kes on oma hilissotsialistlikust lapsepõlvest pärit mälupilte ja materiaalseid elemente moekunstiks konverteerinud alates Eesti Kunstiakadeemia lõpetamisest 2008. aastal. Oma teostega "70 puuvillast kitlit" (2008–2011) ja "Magada tahaks" (2013) on Ilison näidanud end kontseptuaalse moekunstnikuna, kes suudab näha loomingulist potentsiaali ka ühiskondlikus väärtushierarhias marginaliseeritud materjalis, nagu seda nõukogude aja materiaalne pärand Eestis kipub olema.
Näitus "Sots art ja mood" on Kumu kunstimuuseumis avatud 4. augustini 2019.
2. juuli õhtul kell 18, mil muuseum juba tavakülastajale suletud, toimub näitusel viimane eriekskursioon "Postsovetlik ja šikk", mida viib läbi kuraator Liisa Kaljula.
Toimetaja: Rutt Ernits