Folkmuusik Sam Lee: vanadest lugudest uute tegemine on kui viinamarjadest veini tegemine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Arp Müller/ERR

Londonis üles kasvanud Sam Lee on 39-aastane folkmuusik, laulukoguja ja loodusemees, kes on töötanud ka loodusgiidina. Ta on välja andnud kolm albumit, millest esimene nomineeriti 2012. aastal ka mainekale Mercury auhinnale. Peale selle on Sam Lee algatanud ka Inglise Rahvatantsude- ja Rahvalaulude Ühingu, mille eesmärk on koguda ja talletada traditsioonilist muusikat ning levitada selle alaseid teadmisi. Arp Müller kohtus Sam Leega reedel Viljandi raekoja platsil asuva Park hotelli esises välikohvikus.

Eilsel [25. juuli, neljapäev – toim] kontserdil Viljandi lossimägedes võrdlesid pärimuslikke folklaule vanade varemetes linnustega. Palun räägi, kust sinu laulud tulevad, kust sa leiad lugusid, mida laulda?

See interpretatsioon tulenes ehk sellest, et me esinesime vana kindluse varemetes. Hoolimata sellest, et vanad müürid ümberringi on varisenud, siis nende sees elavad ja hingavad ikka elusad inimesed. Oma lauludest enamuse olen kogunud ja salvestanud vanadelt lauljatelt, vanadelt inimestelt, kes on veel elus ja ühed viimased inimesed Briti saartel, kes mäletavad ja laulavad suulise pärimusena edasi kandunud laule. Seega varemetes lossid pole päris see, kust mu laulud tulevad. Ma eelistan käia kogukondades, veel elavate inimeste juures, mitte niivõrd töötada reliktide, vanade raamatute ja salvestustega. Ma olen laule õppinud ikkagi veel elavatelt inimestelt, et hoida nende traditsiooni elus täna ja homme.

Kuidas sa leiad vanu inimesi, kes veel sellist pärimust kannavad?

Olen veetnud kümme aastat reisides mööda maad ja Iirimaalgi ringi, otsides rändavaid mustlaskommuune, kes elavad tihti karavanides või mõnikord väga karmides linnaosades. Just sealt on kergem leida vanu inimesi, kes ikka veel mäletavad aegu, kui neid laule lauldi. Kahjuks on see aeg möödas, sellele laulmise viisile on löödud hingekella. Nad ei anna enam laule edasi oma järglastele ja lahkuvad siit ilmast teineteise järel ning võtavad meie iidse repertuaari endaga hauda kaasa. See on pikk reis, mille olen veetnud teel olles, koputades ustele, otsides inimesi ja soovitusi. See on olnud erakordne reis nende inimeste leidmiseks.

Milline on su meetod, et teha neist vanadest kogutud lugudest enda lood?

See on raske küsimus. Need lood, mida ma kogun, on enamasti soololaulud, üsna karmikoelised ja ilma saateta. Seal on aga punkt, kus antropoloog minus peatub ja ma absorbeerin need endasse ning lauludega algab minus järjekordne loominguline teekond, kus ma interpreteerin koos muusikutega ja need ümber kirjutan. See on justkui viinamarjadest veini tegemine – ma fermenteerin laule ja ei oska päriselt selgitada, kuidas ma seda teen. Mitte et ma tahaks seda kuidagi varjata, aga ma lihtsalt ei tea isegi seda täpselt. Mõnikord ma lihtsalt kuulen midagi, avastan mõne heli, mis loob uue sideme ja millest algab uus teekond. Lugu kuulates hakkab teinekord selguma, mida laul vajab, et sellest sünniks uus laul.

Eilsel kontserdil rääkisid laulude vahel pikalt kliimamuutustest ja liikide välja suremisest. Miks on need teemad sulle tähtsad?

Ma pööraks selle küsimuse teistpidi ja küsiks – inimesed, kes te kuulate, miks see pole praegu maailmas kõige tähtsam küsimus? Mõte sellest, et meie inimlikud teemad on miskipärast tähtsamad kui see, et hävinevad liigid, kellega oleme seda planeeti jaganud miljoneid aastaid, lihtsalt seepärast, et meil on suur tarbimishimu ja ühekordselt kasutatavatel esemetel põhinev ahne eluviis ... Ma tean küll, et Eesti on üks rohelisemaid ja paremaid maid, kui me räägime inimeste ning looduse suhtest. Meie planeedi ekspluateerimine on läinud üle igasuguste piiride ja lühinägelikkus ning probleemide mittetunnistamine, tohutu negatiivse inimmõju eiramine teeb selle kogu meie generatsiooni teemaks, suurimaks probleemiks pärast viimast suurt sõda. Kliimamuutused on suurim oht meie eksistentsile ja tulevastele põlvkondadele. Ma tunnen tõeliselt oma võimalust muusikuna, sest mul on platvorm ja kuulajaskond, et olla osa äratusest, sest me peame sellega tegelema ka emotsionaalsel tasandil, mitte vaid intellektuaalselt arutlema ning statistikat lugema. Muusika saab olla osa sellest probleemi tunnistamisest ja teadvustamisest. Seepärast ma seda teengi.

Lugesin Guardianist artiklit sinust ja ööbikutest. Eestis on ööbik üsna tavaline lind, me kuuleme ööbikulaulu isegi linnas. Mu ema elab Tartus viiekorruselises paneelelamus ja kevadeti on keeruline lahtise aknaga magada, sest ööbik laksutab maja ees põõsastikus nõnda valjult. Räägi palun ööbikutest Inglismaal ja oma suhtest ööbikutesse ka eestlastele.

Ma unistan sellest samast, et me võiks ka Inglismaal kodus öösel üles ärgata, sest ööbik laksutab akna taga. Kunagi oli see ka meil väga levinud ja tavaline lind. Aga ööbik on kadumas. Meil on Inglismaal alles vaid 500 pesakonda, kunagi oli neid meili sadu tuhandeid. Ööbik laulab öösel valjult ja see, et ööbik oma lauluga öösel segab, see on osa looduse kaunidusest. Loodus on alati pisut ebamugav. Loodus võib olla vahel lärmakas, vahel võib looduses olla külm, mõnikord võib loodus peale tungida, loodus võib su murul segaduse korraldada. Ööbik on mulle lind, kellel on poeetiline ja romantiline tähendus ning seda ka meie kultuuris ja kirjanduses laiemalt, nii proosas kui ka rahvalauludes. Ööbik esineb sageli meie lauludes, sest ta toob kaasa kevade, ta laulab armastuslaule. Ööbiku laulus väljendub armastuse laul. Tal on nii eriline hääl. Linnumaailmas on kindlaks tehtud, et ööbikulaulus on enam kui 250 eri fraasi ja eri improvisatsioonitehnikad. Ööbik on ses mõttes üsna inimesesarnane. Ööbik on seega tehniliselt uskumatu lind. Fakt, et nad lendavad iga aasta pika tee Sahara tagusesse Aafrikasse ja tagasi ... Ma ei suuda üle saada vaimustusest, mida pakub mulle ööbik. Ja nõnda ma tegin kontserte metsas koos lindudega ja arendasin välja terve rituaali koos publikuga, kus me läksime koos muusikutega öösel pimedas metsa, sest ööbikud hakkavad koos muusikutega improviseerima. Sina ka, järgmine kord, kui kuuled oma akna taga ööbikut laulmas – mine välja ja musitseeri koos temaga ning ta vastab sulle. Ööbikud armastavad suhtlemist.

Kõik pilgud Euroopas ja ka Eestis on suunatud Suurbritanniale aina veniva Brexiti tõttu. Kuidas Sina Brexitisse suhtud?

Ma jõudsin Eestisse päeval, kui meie riik sai uue peaministri, ilmselt kõige ebameeldivama ja ohtlikuma, riskeerivama peaministri üle pika aja. Temast saab meie maa hävitaja mitmes mõttes. Mina ja veel paljud inimesed on murest murtud, et me hävitame praeguse suhte Euroopaga. Meie jaoks on see nagu üks kõige ilusam abielu ja nüüd öeldakse meile, et see peab lõppema. Aga selline see saatus on. Selline on asjade seis maailmas. See on Briti stiilis reaktsioon kasvavale konservatismile ja rahvusvahelisele hirmule, mis levib kogu Euroopas. Kogu maailmas valitakse valitsusi, mis kalduvad paremale äärmusesse. Suurbritannia teeb seda omal kombel – isoleerumise teel. Me teeme ilmselt kohutava vea. See on valik, mille tegi eksiteele viidud osa inimestest ja poliitikud, kellele olid tähtsad vaid isiklikud huvid, kes saavad sellisest otsusest rahalist kasu. Nad mängivad inimeste eludega. See on suur tragöödia.

Lõpetame positiivsemal toonil. Sul on Viljandi Folgil tänavu ees veel kaks esinemist. Räägi neist.

Täna [26. juuli, neljapäev – toim] on mul töötuba. Ma ootan seda väga, sest läinud aastal korraldasin koos kaaslastega laulude kogumise reisi Iirimaale. Üks neist oli Eesti viiuldaja Karoliina Kreintaal. Ta veetis minuga ühe nädala ja me kohtusime nende väga vanade lauljatega. Ma loodan, et ta on töötoas koos minuga ja me saame jagada nende vanade lauljate lugusid ning õpetada laule ning jutustada neist reisidest. Laupäeval on mul kell 14 taas kontsert suurel laval koos bändiga. Me mängime ka uusi lugusid, mis ma olen salvestanud, kuid mida me pole veel plaadil välja andnud. Meie järgmine album tuleb välja jaanuaris. See on taas meeldiv võimalus jagada väga vanade laulude uusi versioone. Kuulajad Eestis on esimesed, kes neid kuulevad.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: