Mai Levin pani Haapsalus kokku valiku selle ja eelmise sajandi akvarellist ({{commentsTotal}})

{{1565417940000 | amCalendar}}
Mai Levin Johann Köleri monograafia esitlusel.
Mai Levin Johann Köleri monograafia esitlusel. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Evald Okase Muuseumis Haapsalus avatakse 13. augustil Euroopa akvarellistide ühenduste konföderatsiooni sümpoosiumil näitus "Eesti akvarell 20. ja 21. sajandil". Kureeris Mai Levin.

Euroopa akvarellistide ühenduste konföderatsiooni (ECWS) sümpoosium ja akvarellinäitused on avatud Haapsalu mitmetes galeriides. Eestisse on tulemas akvarellmaali meistrid üle Euroopa 14 riigist ja lisaks on festivalile oodatud kõik kunstihuvilised. Üritus on tähtis nii Eesti kui Euroopa kunstielu kontekstis - Eestis pole enne korraldatud nii mastaapset akvarellimaali sündmust.

Evald Okase muuseumis on vaatamiseks Eesti akvarellmaal. 20. sajandi akvarellivalikus heidetakse vaade minevikku ja selle osa ekspositsioonist moodustavad kunstnike akvarellid Mart Lepa erakogust ja kunstnike liidu kogust. Mart Lepp omab kaasaja suurimat erakogu Eesti kunstist. Innustatuna ema Selma Lepa kogumiskirest, hakkas ta 1960ndate alul looma kollektsiooni, mis hõlmab laias ulatuses 20. sajandi eesti kunsti, ulatudes mõnel määral 21. sajandissegi. Joonistuste ja estampide kõrval on selles esindatud erinevad maalitehnikad, rikkalikult ka akvarell. Kunstnik tegi oma akvarellikogust 2007. aastal, Hando Mugasto 100. sünniaastapäeval erinäituse.

Üksikute näidetega esindatud meistrid, iseäranis Paul Burman, Eduard Ole, Richard Sagrits valdasid akvarelli ning nende pärandis on palju töid selles tehnikas. Mitmed kasutasid akvarelli eeskätt kavandi-visandi staadiumis, näiteks Elmar Kits, kes eelistas guašši ja temperat. Esindatud on 1960ndate kunstiuuendajad: Ülo Sooster, Olav Maran, Jüri Arrak. 1970ndatel kerkisid esile noorena lahkunud andekas graafik Marju Mutsu ja tollast uusrealismi tugevalt mõjutanud, nüüd juba aastakümneid Soomes elav maalija Ludmilla Siim.

Eesti Kunstnike Liidu kunstikogu on kunagine ENSV Kunstifondi kogu, mis pärast taasiseseisvumist oli hiljutise ajani Tallinna Kunstihoone valduses. Sellest kogust jagati perioodiliselt töid muuseumidele ja mitmesugustele asutustele, seepärast peegeldab see kunsti arengut kolmveerandsajandi vältel katkeliselt, nt varasematel sõjajärgsetel kümnenditel loodut on seal väga vähe, põhiosa moodustavad 1970.-80. aastatest pärinevad teosed. 19.sajandisse langeb Riia Linna Kunstikoolis enne Esimest Maailmasõda õppinud muuseumitegelase ja maalija August Pulsti (1889 - 1977) sünniaeg, kes on kogus esindatud naüürmordiga "Õunad kannuga" (1973). Kunstiteadlase prof.Voldemar Vaga joonistuste ja akvarellide näitus Eesti Kunstimuuseumis 1984.aastal oli kunstiavalikkusele avastuslik: eriti üllatasid abstraktsed akvarellid 1930. aastate keskelt ("Impressioon sinises", "Impressioon kollases"). Ajalooline väärtus on Aleksander Pilari (1912-1989) akvarellil "Kunstifondi hoone ehitus" (1951), mis kujutab Tallinna Kunstihoone kõrval asuvat, 1953.aastal valminud maja ehitusjärgus. Aleksander Pilar oli Enno Lehise (1912-2011) ja Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kõrval üks sõjajärgsetel aastatel esilekerkinud ning elu lõpuni heal tasemel töötanud akvarelliste.

Akvarellis on viljeldud erinevaid žanre, ent üks tähtsamaid on sõjajärgsel ajal olnud linna- või maastikuvaade ,impressionistlikult jäädvustatuna reisidel, loomematkadel või ka koduümbruses. Selle näidetele Evald Okase akvarelliloomingus , mis on praegu eksponeeritud muuseumi teisel korrusel, lisanduvad EKL kogust valitud tööd: peale Pilari, Lehise ja Lember-Bogatkina veel Tartu akvarellistilt Eduard Maaserilt ( 1916-1990), maalijalt Ülo Tederilt (1923 - 2008), graafik Enno Ootsingult (1940). Üldiselt liiguti alates 1960.aastate teisest poolest ka konkreetsetest paikadest lähtudes poeetilise visiooni poole, mille heaks näiteks on Malle Leisi (1940-2017) sarjad "Võrumaa" ja "Tõhela" (1980ndate algus). Konkreetne kasvab üle konstruktiivseks graafik Kaisa Puustaku (1945) akvarellis "Telk"(1987), sürrealistlikke nägemuspilte on loonud aastail 1973-79 Tallinnas tegutsenud ukraina maalija Vladimir Makarenko (1943) ning teatrikunstnik ja kirjanik Ervin Õunapuu (1956). Muinasjutulis-fantastilisse maalima juhib meid oma detailipeentes stilisatsioonides Maara Vint (1955).

Valikule Eesti Kunstnike Liidu kogust on lisatud Richard Uutmaa (1905-1977) töö galeriilt Vernissage ning Roman Haavamäe (kuni 1937 Espenberg, 1891-1964) akvarelle oleme saanud tema lapselapse, kujunduskunstnik Margus Haavamäe kogust. Espenberg omandas kunstihariduse Tallinna Kunsttööstuskoolis ning sidus elu 1920. aastal Haapsaluga, mida ta on kaunistanud dekoratiivskulptuuride ja mälestussammastega.

Näituse teine osa uurib akvarellimaali tehnikat tänapäevasest vaatenurgast ja kaasaja kunsti kontekstis. Uuemaaegset akvarellimaalitehnikat harrastavatest kunstnikest osalevad Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Liisa Kruusmägi, Anneliis Vabul, Kristin Rei, Mariann Hakk-Eve, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Marje Üksine, Naima Neidre, Mari Roosvalt, Illimar Paul jt.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: