Muusikanõukogu – see salapärane sõna
Koorijuhtide tasu teemaline arutelu jõudis möödunud nädalal küsimuseni, kes peaks Eesti muusikute eest seisma, milline roll on siin kõiki tähtsamaid muusikainstitutsioone koondaval Eesti Muusikanõukogul ning millega Muusikanõukogu õigupoolest tegeleb? Klassikaraadio saade "Helikaja" pööras pilgu meie naaberriikide poole ning selgus, et Lätis on Muusikanõukogu vägagi arvestatav jõud.
Eesti Muusikanõukogule valiti tänavu suvel uus juhatus, kelle esimene kohtumine toimus 1. juulil ning järgmine leiab aset 10. oktoobril. Risto Joosti intervjuust alguse saanud arutelu koorijuhtide tasustamise teemal jätkus Tõnu Kaljuste arvamusavalduses, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et meil on olemas muusikainstitutsioone ühendav Eesti Muusikanõukogu, kelle toime on aga sisuliselt olematu. Kaljuste kuulus Muusikanõukogu juhatusse aastatel 2014-2019. Teemat jätkas Sirbi muusikatoimetaja Maria Mölder, kes pööras oma hiljutises artiklis tähelepanu n-ö võimude lahususe printsiibi eiramisele erinevate muusikainstitutsoonide töös ning jagas kustumatut mälestust ühest muusikanõukogu üldkogust, mis piirdus unistavate sõnavõttudega paremast tulevikust, selmet päädida mõnegi reaalse ettepanekuga.
Aga mis on õigupoolest Eesti Muusikanõukogu ülesanne? Äkki ootame sellelt organisatsioonilt midagi, mille jaoks see polegi ellu kutsutud ning ka muusikute õigused - sealhulgas ka koorijuhtide tasustamise küsimus - on teema, mis Muusikanõukokku mitte kuidagi ei puutu? Kuigi selline küsimusepüstitus võib kellelegi mõjuda rünnakuna, on see vastupidiselt ajendatud usust, et Eesti Muusikanõukogu, mis koondab niivõrd tugevaid muusikainstitutsioone ja mille juhatuse liikmete mõju keegi ei alahinda, võiks olla Eesti muusika kõige olulisem löögirusikas.
"Helikaja" saade pööras pilgu Eesti naaberriikide poole ning uuris, kuidas toimib Läti Muusikanõukogu, millisel juhul sekkutakse kohalikku kultuuriellu ning kas nende tegevusel on reaalseid tagajärgi? Läti Muusikanõukogu president Inese Zagorska jutust selgus, et nende Muusikanõukogu on rahvusvahelises muusikanõukogus aktiivselt tegev ning juhatus kohtub kord kuus ehk 12 korda aastas. Paar aastat tagasi töötati nende osalusel välja oluline dokument Euroopa Muusika Agenda, mis sätestab teatud printsiibid, millele on võimalik apelleerida ka kohaliku muusikaelu korraldamisel.
Hea näide on tuua eelmisest aastast. Lätis on parasjagu käimas haridusreform, mille raames sooviti algklassides muusikatundide arvu vähendada. See oli hetk, mil sekkus Läti Muusikanõukogu ning alustas võitlust muusikatundide eest. Üks põhilisi dokumente, millele nad oma argumentatsioonis toetusid, oli seesama Euroopa Muusika Agenda, mis sätestab õiguse muusikaharidusele ja selle kättesaadavusele. Läti Muusikanõukogu oli võidukas ning muusikatunnid jäid õppekavadesse alles.
Huvitav on ehk mainida, et Läti Muusikanõukogu kohta infot otsides, kõlas kohalikul tasandil mitmel korral arvamus, et erinevalt meist Lätis vist Muusikanõukogu ei olegi.
"Helikajas" oli juttu ka küsimusest, mis Muusikanõukogu teemani välja viis. Koorijuhtide olukorrast Lätis kõneleb sealsete koorjuhtide eestkõneleja Lauris Goss ning Soome olusid kommenteerib Kooriühingu esinaine Elisa Huovinen, kes on Erasmuse programmi raames õppinud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Helikaja"