Erki Russow. Tallinna lätted ({{commentsTotal}})

Oleviste kirik
Oleviste kirik Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kokkuvõte artiklist, mis ilmus Tuna numbris 2/2019.

Tallinna vanim kujunemislugu on ka pärast pooleteise aastasaja pikkust kirjalike ja aineliste allikatega tegelemist avatud uutele tõlgendustele ja hüpoteesidele. Kindlasti oleme tänaseks jõutud kaugemale 20. sajandi keskel valitsenud vastandlikest seisukohtadest, millest ühe järgi võib linnalise asustuse tekkimise viia tagasi 10.–11. sajandisse, teise järgi aga tuleb hansalinna alget otsida Skandinaavia ja saksa kaupmeeste asumisest Soome lahe lõunakaldale 13. sajandi algupoolel. 21. sajandi alguses saab tõdeda, et otsapidi on õigus mõlemal poolel – Tallinna tuumikala vanim tiheasustus pärineb arvatavasti juba 13. sajandi alguse kolonisatsioonile eelnenud ajajärgust, kuid asustusüksus – mille täpsem olemus vajab siiski veel täpsemalt mõtestamist – asus varem eeldatud asupaigast (s.o. tänane vanalinna territoorium) enam sisemaa poole.

Kui aga rääkida linnalisest asustusest keskaja õiguslikule ja materiaalsele kultuurile vastavates kategooriates, siis tekkis resp. asutati hilisem hansalinn millalgi 13. sajandi teisel veerandil ning pigem varasemast asustusüksusest sõltumata. Kindlasti mõjutas hansalinna kohavalikut varasem asustusmuster, kuid muinas- ja keskaegse asula vahetut kontinuiteeti ja asula sihipärast ümberpaigutamist täna välja tuua ei saa. Võimalik, et hansalinna algusaegadel eksisteeriski kõrvuti kaks asustustuumikut: vana, muinasajast pärinev asula Tõnismäe lõunaküljel, kus taanlased võisid 1220. aastate algupoolel teha esimese katse rajada linn, ning uus koloniaallinn, mida Mõõgavendade ordu võimu all hakati pärast 1227. aastat Toompea idanõlva alla rajama.

Keeruline on ka hinnata hansalinna vanimat arengulugu, sest hoolimata nüüdseks juba pea 50 aasta pikkusest järjepidevast arheoloogilisest uurimistööst on kogutud materjal süstemaatiliselt läbi töötamata. Olemasoleva andmestiku valguses saab siiski tõdeda, et linnamüüriga piiratud ala sees ei saa ehitusajaloolise ja arheoloogilise substantsi analüüsi põhjal välja tuua selget vanimat asustustuumikut ehk nn Gründungsviertel'it ega ka kitsamalt piiritletud etniliste asualade olemasolu, kui jätta kõrvale vene kaubahoov linna põhjaosas. Mitte miski ei toeta lõpuni vanima linnatuumiku asumist Niguliste kiriku ümbruses ehk alal, kuhu varasema tõlgenduse järgi asusid pärast 1230. aastat Gotlandilt ümber kolinud kaupmehed.

Ajaliselt sama vanu (s.o. 13. sajandi I pool, eelkõige sajandi II veerand) asustusjälgi on ka mujalt vanalinna territooriumilt. Paremate uurimisvõimaluste tõttu koonduvad need jäljed pigem linna lõunapoolsesse ossa, kuid see võib linna põhjaosa, kus 2019. aastaks on toimunud vaid üks suurem arheoloogiline päästekaevamine, põhjalikumal uurimisel muutuda. Võimalik, et siis saab ka veenvamalt kinnitada või ümber lükata oletuse varase Skandinaavia asustuspesa olemasolust Oleviste kiriku ümbruses, nii nagu 2003. aastal õnnestus lähemalt lokaliseerida 13.–14. sajandi vene kaubahoovi asupaik. Samas tuleb viimase aastakümne uurimistulemusi arvesse võttes pidada võimalikuks, et võõraste kaupmeeste linnaeelsed peatuspaigad jäid sarnaselt muinasasustusega pigem Tõnismäe nõlva alla, kust oli parem ühendus Härjapea jõe suudmes asuva sadamakohaga ning kauplemiskohale turvet pakkuva linnusega Toompeal.

Vaadeldes lähemalt tänase Tallinna vanalinna kohale asutatud hansalinna vanimat kujunemist, näeme, et linnaruumi arengus ja tema materiaalses kultuuris põimuvad väga erineva taustaga inimeste tegevus. Kõrvuti Põhja-Saksa linnadele omase ainelise pärandiga on siinses arheoloogilises materjalis jälgi Lõuna-Skandinaaviast ja Loode-Venest pärit käsitöölistest, ehitusdetailide ja ehete kaudu kumab läbi ka eestlastest linnaelanike panus Tallinna argipäeva, kõnelemata kaubakontaktide teel siia jõudnud kaugematest esemetest. Seega oli 13. sajandi II veerandil Soome lahe lõunarannikul alguse saanud hansalinn juba oma esimestel aastakümnetel sarnane 21. sajandi Tallinnaga – vahendades transiitkaubandust ja põimides erinevate rahvuste ja kultuuride mõjutusi. 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: