Andres Mustonen: Kantšeli muusika mõju on pärast tema surma veelgi suurem ({{commentsTotal}})

Foto: Dzhavakhadze Zurab/ITAR-TASS/SCANPIX

Kolmapäeval lahkus maailmakuulus Gruusia helilooja Gia Kantšeli (10. august 1935 – 2. oktoober 2019). Kantšelit ühendas Eestiga palju, tema lähedasemaid sõpru on dirigent Andres Mustonen, kelle käe all said esiettekande mitmed Kantšeli teosed ja kes leiab, et Kantšeli muusika mõju on pärast tema surma veelgi suurem.

"Mina olin Gia Kantšeliga praktiliselt terve elu koos ja ma olen mänginud ja juhatanud kõiki tema teoseid. See olnud täiesti minu maailm. Nagu Gia ise ütles, siis "ma olin ta hingedirigent", sest ta ütles, et "nii lähedale nagu sina oled jõudnud minu muusikale, ei ole keegi veel jõudnud"," rääkis Mustonen Klassikaraadio saates "Delta".

"Aga see on ainult tänu sellele, et see muusika hakkas mind väga varajasest noorusest kõnetama – seda hingelisust, nostalgilisust, sisemist kirge, vaoshoitust. Kõiki selliseid olulisi asju, mis muusikategemisel on tähtsad," lisas ta.

Mustonen tutvus Kantšeliga Moskva heliloojate liidu kaudu, kuhu kuulusid juba siis teiste hulgas Alfred Schnittke, vet Terterian, Valentin Silvestrov, Sofia Gubaidulina, Edison Denisov.

"See on üks suur nimekiri. Minu arvates 20. sajandi kõige tähtsam liin, mis töötas. Teine oli see läänepoolne Darmstadti kool. Need, keda ma äsja nimetasin, need otsisid muusikast midagi muud ja nad kõik leidsid sellise tee, mida võib nimetada sügavaks ja sügavuti minevaks muusikaks, ja muidugi Arvo Pärt."

Kantšeli on tema sõnul muusikaajaloos võrreldav kõige suuremate heliloojatega. "Ta kirjutas väga suuri teoseid, suuri kontserte suurtele orkestritele. Need saavad edasi olema ikkagi meie ajastu kõige olulisemad muusikalised teosed."

Mustonenil on hea meel, et tal on õnnestunud alates 1987. aastast Kantšelit dirigeerida ja seda väga oluliste teostega. "See nimekiri, rääkimata tema teatri- ja kinomuusikast, see jälg, mis jääb, on tohutu." Ta leiab ka, et Kantšeli muusika ei aegu.

"See muusika ei olnud kunagi ka otseses mõttes avangardne, sest see keel oli tal juba noorena. See on alati ilus, nostalgiline ja harmooniline. Siin on nii palju muusikalisi näitajaid, mis otse lähevad inimese hinge."

Mustonen lisas, et Kantšelil oli elu ja väärtuste ees suur austus. "See muidugi on rikastanud kõiki kuulajaid, sest väga paljud on öelnud, et "pärast seda, kui ma viibisin Gia Kantšeli teoste ettekandel, olin ma teine inimene"."

Ta usub, et Kantšeli muusika mõju on pärast helilooja surma veelgi suurem. "Gia Kantšeliga ollakse nüüd astraalses, teistsuguses sidemes," selgitas ta.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Delta"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: