Lauri Leet. Mis lubatud kultuuris, pole hea poliitikas
Äärmused kultuuris ja poliitikas on kaks ise asja, ütleb Lauri Leet.
Bioloog Rein Kuresoo juhib ajakirja Vikerkaar oktoobrinumbris tähelepanu soome radikaalsele keskkonnafilosoofile Pentti Linkolale. Tänaseks juba ligi 90 aastat vana Linkola on tuntust kogunud äärmuslike vaadetega, rääkides kuidas meie planeeti on võimalik päästa ainult tänapäeva tsivilisatsiooni hüvedest loobumise hinnaga. Rahvaarv tuleb saada kontrolli alla, maal loodusega kooskõlas elavate inimeste arv peab mitmekordistuma, linnade elanikkond aga kokku kuivama, rääkis Linkola umbes 30 aastat tagasi.
Sääraste väidetega resoneerub vastandlikult Rootsi meditsiiniteoreetiku Hans Roslingi oluliselt värskem programm, mis näitab statistikale tuginedes, et protsessid on maailmas viimaste aastakümnete jooksul kulgenud enamasti märgatavalt paremini kui me oskaksime arvata. Tehnoloogiline ja teaduslik progress on inimkonna heaolu oluliselt kasvatanud, mille eelduseks maailma elanikkonna pidevalt kasvav haridustase ning järelmiks parem tervis.
Roslingi eelmisel aastal eesti keeles ilmunud teosest "Faktitäius" selgub, et enamus Linkola välja toodud rahvaarvu drastilist piiramist nõudvaid meetmeid on tänaseks päevaks, 21. sajandi alguseks lootusetult vananenud, sest rahvastiku globaalne kasv on juba pidurdumas. Vastandina Linkolale ei pea Rosling ka looduskaitset kõige tähtsamaks globaalseks probleemiks, vaid meditsiinialase ettevalmistusega septsialistina räägib ta eelkõige pandeemiatest, tervisehariduse edendamisest ja vaesuse vähendamisest.
Rootslasest autor on erinevalt Linkolast lausa diametraalselt optimistlikum: kui Linkola väidab, et ta ei usu enam tõsiselt, et inimeste ekspansiooni looduse üle saab veel peatada, et meil liigina on üleüldse veel mingit lootust, siis Rosling seevastu selgitab et meedia võimendab meie hirme ning statistikaga mängides on tekitatud valearusaamad, et näiteks nälg, lapstööjõu kasutamine, tuumarelvade arv või loodusõnnetuste läbi hukkunute arv maailmas muudkui kasvavad. Rosling näib hoopis naiivselt uskuvat, et progressil ei saa olla muud tagajärge kui headuse võit.
Taolised äärmuslikud seisukohad näivad teineteist välistavat, ent kultuuriliselt on mõlemad väärtuslikud ning isegi täiendavad teineteist. Mõtteloo arenguna on ka äärmused olulised, julgen siinkohal arvata, et avatud ja elav kultuur filtreerib neist enamuse läbi ning tuleb toime esmapilgul ebapraktiliste või isegi ohtlike seisukohtadega. Hoopis teine on lugu aga äärmustega poliitikas, reaalselt äärmuslike otsuste langetamisega. See võib olla juba päriselt ohtlik, aga see on ka juba hoopis teine jutt.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: ERR raadiouudised