Juku-Kalle Raid. Mašina Vremeni: vene legegrupp pühapäevases Tallinnas
Eestiga seotud legendaarne Vene gurpp Mašina Vremeni annab pühapäeval kell 19 Tondiraba jäähallis oma 50ndat tegutsemisaastat tähistava kontserdi. Juku-Kalle Raid pajatab veidike grupist.
Nagu mitmete teiste Vene suurte gruppide puhul, mängis ka Mašina Vremeni jaoks Eesti olulist rolli. Aga võtame algusest.
50 aastat tagasi, 1969. aastal kogunes Moskva 19. koolis neli noorukit, keda oli tabanud toonaseks juba kohustuslik The Beatlesi vaimustus. Seetõttu oli neil – nagu kümnetel tuhandetel teistel hukkaminevatel nõukogude koolinoortel üle Nõukogude Liidu – iseäralik kihk panna kokku oma grupp ning hakata toonast biiti kaverdama, kuna oma muusika peale ei julgenud nad siis isegi veel mõelda. Grupp sai nimeks The Kids.
Sellest ajast on palju pulle lugusid, nii näiteks on The Kidsist välja kasvanud vene legegrupi Mašina Vremeni solist Andrei Makarevitš pajatanud siinkirjutajale lõbusaid finesse, kuidas sajad nõukogude biitlid, jagamata inglise keelest ei ööd ega mütsi, inisesid sõnu kuidagi kuulmise järgi, mis tekitas omakorda justkui vene rokenrolli inglise keele, mil polnud mingit tähendust – peale selle, et sai iidoleid matkida ning tantsu vihtuda. Muuhulgas laulsid vene bändid niimoodi hiljem, eesti keelt kuidagimoodi järgi aimates ka näiteks Gunnar Grapsi ja Magnetic Bandi lugusid.
The Kids transformeerus 1970ndate aastate alguseks The Time Machines nimeliseks; seejärel hakati katsetama juba algul omakeelsete sõnadega kaveritele, seejärel aga ka oma muusikaga. Tulevane Vene lavade monster oli sündinud. Bändi nimeks võeti Mashina Vremeni.
1973 tehti toonase vokaalpoptiroga Linnika ka esimene salvestus üleliidulise plaadifirma Melodia tarbeks, kus Mašina Vremenit tutvustati instrumentaalansamblina. Makarevitš meenutab: "Isegi see suvaline asi aitas meil ellu jääda ning iga tšinovnikust idioot oli siiski sunnitud tunnistama ansambli teatud legitiimsust." Muuseas, 1974. aastal laulis Mašina Vremenis solistina Aleksei Romanov, kes tegi veidi hiljem oma bändi Voskressenije.
Bänd kutsuti osalema ka Georgi Danelia legefilmi "Afonja", mille võtted 1974. aastal käisid – tantsusaali isetegevuslikku kollektiivi mängima. Makarevitš meenutab, et see tähendas esimest honorari – 500 rubla – umbes 4-5 kuupalga suurust summat, mille eest osteti viivitamatult makk Grundig", mis asendas bändile mõninga aja jooksul puuduvat stuudiot ja millega oma kraam üles võeti. Ent 1975. aastal kutsuti bänd Eleonora Beljajeva saatesse "Muzõkalnõi kiosk", kus juba toonases proffstuudios salvestati 7 laulu.
Tõeline tramburai aga läkski bändi jaoks lahti Eestis. Toonases Tehnikaülikoolis organiseeris Nikolai Meinert parasjagu festivali "Tallinna nooruse laulud – 76" ning kuna Nikolail oli olulisi sidemeid Moskva ja teiste vene põrandaalustega, suutis ta bändi festivalile tuua. Menu oli muidugi tohutu. Muuseas, Makarevitš rääkis ükskord, et just sel festivalil tutvus ta Akvariumi solisti Boris Grebenštšikoviga, kuna Akvarium oli ennast ise suutnud esinejatelisti kirjutada ja kohale sõita. See trehvunks leidis aset huvitaval kombel Mustamäe-Balti jaama trollis nr 4.
Ari Dubin, Sakala klubi juhataja ja ansambli Teravik mänedžer, kordas järgmisel aastal – 1977 – Mašina kontserti, aga juba kahes eksemplaris ning Kalevi spordihallis, millest liigub siiani ringi samuti vägevaid bõliinasid.
Mašina Vremeni muusikat pole nüüd küll mõtet hakata ümber jutustama, aga julgeoleku tähelepanu alla sattus grupp kohe, muidugi "ridadevaheliste tekstide" tõttu. Dissidentluses justkui otseselt süüdistada ei saa, aga kriitika suure kodumaa vastu on samuti ilmselge.
Mašina Vremenil on kümneid laule, mida kindlasti ka eestlased teavad, nende laul (bassist Kutikovi kirjutatud ning lauldud "Povorot" (Pööre)) valiti nelja Vene mõjukaima rokiloo hulka.
Küllaltki erilisena mõjub Mašina Vremeni liidri Andrei Makarevitši sirgjooneline suhtumine putinlusse ning kindel vastuseis Krimmi vallutamisele ja sõjale Ukrainas. "Krõm naš" liikumised on tema käest korralikult nahutada saanud, mis omakorda ässitas ta vastu üles Vene "tõelised patrioodid", kes on Andreid aastate pikku vihaselt vaenanud.
Kui keegi miskipärast pühapäevasele kontserdile tulla ei saa, võib ta Moskvasse sattudes astuda läbi Makarevitši jatsurestoranist, kus igapäevaselt esinevad vene jatsugurud, aga teinekord akustilisemal moel ka Mašina Vremeni ise. Restoranis pakutakse muuseas ainult gruusia toitu ja guugeldades leiab selle üles igaüks.
Poole sajandi tähistamise kontserti julgen aga kindlasti soovitada.
Toimetaja: Valner Valme