Eino Tubin: äärmuslased jäävad Euroopas omaette ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

"Plekktrummi" külastas ajakirjanik ja endine riigiametnik Eino Tubin, kes rääkis vabadustest Türgis, populismist Euroopas ja oma elust pagulase pojana.

Eino Tubin on kasvanud üles Rootsis, elab praegu aga Türgis. Hakatuseks ütles ta, et talle Eesti teietamine eriti ei meeldi, kuna see muudab vestluse formaalseks.

"Ma olen elanud kaks aastat Eestis, viiskümmend aastat Rootsis ja kakskümmend viis aastat Türgis," võttis Tubin kokku. 53 aastat tagasi abiellus ta türklannaga, alul elati Rootsis.

"Rootsis hakkas tal külm ja peamiselt kliima pärast tahtis ta Türki tagasi minna," seletas Tubin. "Minu töö läks ka üksluiseks ja igavaks, otsustasime, et lähen vara pensionile ja kolime Türki."

Enda sõnul pääses ta Rootsi etteruudustatud elukorraldusest ning Türgis on suhtlus inimeste vahel palju vabam. Ametlikult on nende pere usuks islam, aga selle tavu nad eriti ei järgi. "Joome veini ja rakit ning sööme sealiha," muheles Tubin.

Türgis puudub vaba ajakirjandus

Nii vaba pole asi Türgi ajakirjandusega ning praeguse Süüria konflikti käsitlemisega. "Kogu ajakirjandust tüürib riik, mõni üksik iseseisev leht on, aga otsest kriitikat ei saa väljendada, kuna üks prokurör ütles kohe, et kõik, kes on Süüria-konflikti vastu, on terroristid," nentis Tubin.

Leiduvat siiski kommentaatoreid, kes ütlevad, et praegune Türgi välispoliitika on liiga ühekülgne ning sõjalist olukorda Süüriaga saanuks vältida parema diplomaatia korral, sest Erdoganil ja Süüria juhil Assadil oli sõbralik vahekord. Tagajärjeks on Türki pagenud kolm ja pool miljonit süürlast.

Tubina sõnul on arusaam sõjast kurdide vastu lihtsustatud, sest ligi veerand Türgi elanikkonnast on kurdid ning ainuüksi Istanbulis elab neid kaks miljonit. Nende vastu aga mingit sõda ei peeta, vaid konflikt on just Kurdistani töölisparteiga (PKK).

"See kodusõda on kestnud juba tegelikult 1984. aastast ning seal on hukkunud 30 000 inimest," märkis Tubin. "Suurem osa kurde on tegelikult konservatiivsed ja ei poolda üldse seda PKK liikumist."

Tsensuurist rääkides tõi Tubin näiteks, et Wikipedia on keelatud, aga seda saab asukohta määrates ära petta. Meedia on valitsusesõbralike ärimeeste käes. Filmidest on lõigatud välja ka süütumad armastusstseenid nagu suudlused, seevastu kogu vägivald piinamisest tapmiseni on sees.

Opositsioon tõstab pead

Siiski tõstab sotsiaaldemokraatlik opositsioon pead ning Erdogani positsioon oleneb ühest äärmusrahvuslikust parteist, mis võib oma positsiooni kärmelt muuta.

Juttu tuli ka mälestustest isast ja Eduard Tubina tööprotsessist. "See ei olnud eriti nauditav," lausus poeg. "Ta lõi mõne takti ja siis kirjutas. Sellest materjalist hakkasime meie emaga aru saama alles orkestriproovis." Poja sõnul on tema isa muusika osavalt kirjutatud ja nõuab korralikku kuulamist. "See ei ole populaarmuusika, mis tuleb ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

"Kas väristad sealt Türgist ka südant Euroopa pärast, küsis saatejuht Joonas Hellerma. "Üks vähemik ei saa Euroopa kultuuri muuta, nad võivad ju selle hääbumisest kirjutada, aga äärmuslased jäävad ikka omaette," sõnas Tubin, kes siiski muretseb populismi tõusu pärast.

Kultuurisoovitus: külastada Tubina muuseumi Alatskivis. "Ilus loss ja loodus ja seal on mitu kultuuri üksteise sees," iseloomustas. Samuti soovitas Eino Tubin Malcolm Gladwelli raamatut "Talking to strangers".

Eino Tubin Autor/allikas: Kairit Leibold

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: