Saaremaa muuseumi näitus toob välja 80 aastat tagasi saarele jõudnud punaväelaste jäljed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

23. oktoobril 80 aastat tagasi olid esimesed Saaremaale jõudnud 1000 punaväelast veetnud oma esimese öö Saaremaal ning sellest ajast muutus paljude saarlaste jaoks elu pöördumatult. Nende sündmuste jäljed pole päriselt kustunud ka praegu.

Esimeste punaarmee väeosade Eesti territooriumile saabumine 80 aastat tagasi ehk 18. oktoober 1939 on märgilise tähendusega kogu maailma ajaloos. 22. oktoobri jooksul 80 aastat tagasi jõudsid ka esimesed 1000 punaarmeelast Saaremaale. Neid ootasid ees omavalitsuste ette valmistatud elamispinnad. Üle Saaremaa oli käsu korras ette valmistatud kokku 192 n-ö soojaks köetud eluhoonet. Järgmise aasta maikuuks oli punaväelasi Saaremaal 6000.

"1939. aasta detsembriks oli valdades läinud punaväelaste kätte 85, ja linnas 107 mitmesugust hoonet ja elamut koos kõrvalhoonete ja õuealadega," rääkis Püüs "Aktuaalsele kaamerale".

Kolmapäeval Saaremaa muuseumis avatud Endel Püüa poolt koostatud uurimustööst selgub, et Eestisse taheti rajada kokku 42 sõjaväebaasi, millest 25 pidid tulema Saaremaale. See aga tähendas seda, et 448 Saaremaa perel tuli oma kodust välja kolida.

"Kõige suurem baas, mis Saaremaale tekkis, oli Karujärve baas, mis oli üle 5000 ha suur. Osa rahvast sai teada sellest, et nad peavad peagi kodust lahkuma, 1939. aasta hilissügisel. Osa perekondi kogunisti jõulu esimesel pühal," lisas Püüs.

Sõja- ja sõdurite hirmus loobus aga Saaremaal elamisest 106 perekonda, kes oma kodust välja aeti ja seejärel madrile kolisid.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: