Ilmus Ene Mihkelsoni intervjuude kogumik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ene Mihkelson
Ene Mihkelson Autor/allikas: PM/Scanpix

Eva ja Mart Velskri koostatud Ene Mihkelsoni intervjuude kogumik "Vaba inimese tunne" koondab Ene Mihkelsoni aastatel 1984–2015 nii trükimeedias ilmunud kui raadiole ja televisioonile antud intervjuid. Raamatus on 26 vestlust, millest mitu oli varem avaldamata.

Kogumiku juhatavad sisse Viivi Luige eessõna "Taevakehade liikumine" ja Ene Mihkelsoni 1971. aasta Loomingus ilmunud artikkel "Isiklikust kunstis". Vestluste kõrval on raamatus ära toodud ka 60 fotot nii Ene Mihkelsoni isiklikust arhiivist kui ka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolistest Arhiivist.

Ehkki raamatu ühe koostaja Mart Velskri sõnul oli kirjanik vestluskaaslaste suhtes valiv ja mitte igaühel ei õnnestunud Mihkelsonilt intervjuud saada, leidub temaga korduvalt vestelnuid. "Urmas Vadi on Ene Mihkelsoni intervjueerinud koguni viiel korral. Joonas Hellerma ja Mari Tarand on temaga vestelnud kaks korda," ütles Mart Velsker.

Velskri sõnul õnnestus heade abiliste toel avastada mitmeid seni tundmata ja unustuse hõlma vajunud vestlusi: "Nii tuli Eesti Kirjanduse Teabekeskuse abiga välja 2008. aastal Käsmus peetud Cornelius Hasselblatti ja Ene Mihkelsoni vaheline vestlus, seni avaldamata oli ka Eneken Laanese intervjuu Mihkelsoniga. Aivi Parijõe intervjuu puhul õnnestus kasutada vestluse algmaterjali (televisioonis olid eetris vaid mõned monoloogilised katkendid), aga mõnel juhul on algne versioon ka kaduma läinud, näiteks tuli üks vestlus soome keelest tagasi eesti keelde tõlkida,kuigi mõlemad vestlejad olid eestlased."

Esmakordselt ilmuvad Velskri sõnul Eesti Kultuuriloolises Arhiivis sisalduvad vestlused "Jutupaunik ja metsavend" ehk 1984. aastal peetud vestlus Merle Karusoo ja Ene Mihkelsoni vahel ning "Olen parem vait" ehk 1992. aastal Astrid Reinlale antud intervjuu. "Karusoole antud intervjuus on Ene kõige isiklikum ja avab oma loomingu tagamaid, millest ta mujal ja hiljem nii ei räägigi. Raamatu esitlusel nimetati seda kogumikku Ene Mihkelsoni elulooraamatuks. "Kuna Mihkelson on oma elust ja loomingu tagamaadest rääkinud muudes tekstides vähe, siis on see määratlus ehk isegi tõene," selgitas Mart Velsker.

2014. aastal on Ene Mihkelson Urmas Vadile antud intervjuus kirjutaja liikumapanevat jõudu iseloomustanud nii: "Kirg mõista maailma, mis on nii mõistetamatu, nii kuristikuline, nii ülev, nii imelik inimese mõistusele. Me tunneme universumit ja inimese olemust tegelikult nii vähe, et kui me ennast ise ära ei hävita oma tehnikaimede ja aeg-ajalt lahvatava suure tapakire tõttu, siis seda imestamist jätkub. Ma ise avastan kirjutades enda unustatud lapsepõlvest ja unustatud elust uusi mälust esilekerkivaid hetki."

Eva Velskri sõnul olid fotod Ene Mihkelsonile tähtsad. "Talle endale meeldis pildistada, ta oli hea fotograaf. Kuid ta hindas ka vanu perekonnapilte kõrgelt. Üks foto, mis püsivalt tema töölaual või riiulis oli, on just nimelt raamatu kaanefoto nelja-aastasest Enest enne vanemate kaotust."

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: