Arvustus. Carla Dal Forno ja viirastuslik melanhoolia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Carla Dal Forno
Carla Dal Forno Autor/allikas: YouTube

Uus album

Carla dal Forno

"Look Up Sharp" (Kallista)

7/10

Austraaliast pärit Londonis elav lauljanna ja multiinstrumentalist Carla Dal Forno on müstiline ja salapärane. Üks põhjus on kindlasti see, et tegemist on erilise käekirjaga iseseisva muusikuga, kes siiani avaldanud oma loomingut väikestest sõltumatutest leiblitest, olemata hinge suurtele plaadifirmadele maha müünud. Artist on intervjuudes öelnud, et teda ei huvita kuulsaks saamine ja ta soovib oma asja südamega ajada. Seda tõestab asjaolu, et uus plaat on välja antud tema enda plaadifirmast Kallista. Kui armas eestikeelne nimi, mida ühele leiblile nimeks panna!

Debüütalbum "You Know What It's Like" (2016) oli täiesti lo-fi. Carlal polnud selle salvestamisel isegi professionaalset helikaarti ja ta kasutas arvuti mikrofonisisendit - eriti toores värk ja täiega punk. Uus album on salvestatud aga kogenud produtsendi abil. Plaadi helikeel on oskuslik segu stiilidest nagu new wave, cold minimal synth, indie rock, dub, art rock, dream pop, lo-fi-pop, triphop, folk, ambient, postpunk ja psühhedeelia. Kui ma töötaksin plaadipoes, siis mõtleksin ikka pikalt ja tõsiselt, millisesse riiulisse see album asetada. Võibolla tõstaks üldse kastist välja ja riputaks seinale, nii et oleks kõigile nähtav. Seal kõrval võiks olla veel Peaking Lightsi "936", Donna Regina "A Quiet Week In The House" ja Cocteau Twinsi "Treasure".

Plaadil on pooleks instrumentaallood ja vokaalnumbrid, kokku tekib aasta üks ladusamalt struktureeritud albumeid ühtlase ja tugeva narratiiviga. Carla laul on kõvasti arenenud, hääl muutunud palju selgemaks ja valjemaks. Muusika ise on minimaalne, ega siin mingeid keerukaid meloodiate arranžeeringuid ei esine. Saundidel lastakse pikalt ruumis ringi kajada - see ehitab üles tiheda helimüüri, aga see on piisavalt õhuline ja mitte nagu My Bloody Valentine'i "Lovelessi" moodi tellissein.

Lauludes nagu "No Trace", "So Much Better" ja "Took A Long Time" on ühiseks jooneks jämeda kõlaga postpungilik basskitarr. Neist viimane, aeglane ja nukker ballaad, on selgeima hitipotensiaaliga, millel ka tasemel produktsioon. See laul lõikab ka emotsionaalselt sügavalt, tekitab lausa mõnusat hingevalu. "I'm Conscious" ja "Push On" kõlavad Portisheadi moodi, kuigi Beth Gibbonsil on tugevam ja väljendusrikkam vokaal, aga pole muret, sest Carla ei üritagi ju teda jäljendada.

Uduse atmosfääriga "Don't Follow Me" on Carla vastus The Cure "A Forest'ile" - seda on lauljanna ise tunnistanud. "Hype Sleep", "Leaving For Japan", "Heart Of Hearts" ja "Creep Out Of Bed" on instrumentaalsed vahepalad ambientlikel ja krautrockilikel helimaastikel. Tujukas melanhoolia ja viirastusliku seisundi tunnetus antakse kuulajale edasi sõnadeta. Äge on ka see, et ehtsate trummide asemel kasutatakse plaadil aeglaselt tiksuvaid rütmimasina biite, mida pole vaja rockis karta.

"Look Up Sharp" on ääretult hüpnootiline kraam ja Carla Dal Forno on artist, kellesse kerge armuda. Soovin tema karjäärile tuult tiibadesse. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: