Dokfilmifestivalile IDFA jõuab sel aastal suisa kolm Eesti filmi
Euroopa suurima dokumentaalfilmide festivalile IDFA jõuab sel aastal suisa kolm filmi, milles on oluline osa ka Eestil. "OP" keskendus kahele neist ning rääkis mõlema filmi monteerija Mirjam Jegoroviga, kes tõdes, et tema jaoks ei ole tähtis, et tema nime teataks.
ETV2 programmijuht Marje Jurtšenko selgitas "OPis", IDFA on Euroopa suurim dokumentaalfilmide festival, mis keskendub eelkõige autorikino näitamisele. "Festival on kasvanud nii suureks, et festivali jooksul näidatakse ära 300 filmi, millest sadakond on esilinastused," ütles Jurtšenko ja tõdes, et filmitegijatele on äärmiselt oluline, et nende film esilinastuseks seal, kuna festivalil on kohal kõigi suurimate filmifestivalide programmijuhid, kes valivad järgmiseks aastaks põnevaid filme. "Sel aastal on läinud niimoodi, et võistlusprogrammides on isegi kolm Eesti filmi, kuigi tegemist on just kaastootmistöödega," nentis ta ja lisas, et sellele vaatamata on tegu märgilise saavutusega Eesti filmitegijate jaoks.
Üheks kaastööks on Leedu režissööri Audrius Stonyse film "Naine ja liustik". "Film räägib leedulannast, kes käib liustikul uurimas loodusnähtusid," selgitas monteerija Mirjam Jegorov ja tõdes, et see naine on ikkagi suhteliselt üksik. "Selles filmis kohtuvad suur loodus ja väike inimene ning mingil moel on õnnestunud sellest filmis tabada ruumi ja aja kokkusaamine," lisas Jurtšenko ja ütles, et eestipoolseks koostööks on olnud kogu helikeel, sest filmimuusika autoriks on Robert Jürjendal.
Marje Jurtšenko arvates on just dokumentaalfilmide puhul monteerija roll eriti oluline. "Sul koguneb tavaliselt nii palju materjali ja selle läbiuurimine on ühelt poolt kannatuste rada, aga teiselt poolt ka loominguline protsess, mis filmina realiseerubki." "Naise ja liustiku" monteerija Mirjam Jegorov kinnitas, et kindlasti saab rääkida monteerija käekirjast. "Tuleb üks materjal, kuid kõik monteerijad teevad erineva asja valmis."
Teise Eesti koostööfilmina jõuab IDFA'le noore vene režissööri Ksenia Ohhapkina debüütfilm "Tule tagasi vabana". "Selle filmi puhul on Eesti osalus pea sajaprotsendiline, lihtsalt režissöör on tulnud väljaspoolt," selgitas Jurtšenko. Jegorovi sõnul räägib film "Tule tagasi vabana" ühest mägikülast Tšetšeenias, nende kultuurist ning sellest, millised on nende usurituaalid. "Seal on keskmes ikkagi surnuaeg, kuna see küla on näinud palju sõdu ning nende igapäevaseks külaliseks on lein," ütles Jegorov.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP"