Jan Kaus: tõlkimine on õppus ja enda ilukirjanduse loomine on lahing
Jan Kausi sõnul aitab enda raamatute kirjutamisele kaasa ka teiste teoste tõlkimine ja toimetamine, sest keele õppimine kestab terve elu.
Tänane "Suvila" külastas Jan Kausi, kes töötab vabakutselisena, mis pole alati mee lakkumine. "Klišee kohaselt tuleb õppida ütlema "ei" ja seda ma alles õpin," rääkis Kaus. "Vabakutselisuse suurim eelis on see, et saab oma tegevust nihutada selliste tööde suunas, millega muidu tegeleks hobi korras," avaldas kirjanik ka teise vabakutselisuse juurde kuuluva klišee.
Varasemalt on ta lugenud sõprade ja lähedaste käsikirju lihtsalt huvi pärast, nüüd aga saab ta toimetamise eest raha. "Toimetamine on selline töö, mis on minu jaoks ideaalilähedane," rääkis Kaus. Toimetades kolleegide tekste õpib Kaus palju kasulikku keele kohta. "Kirjaniku ameti juurde kuulub pidev töö keelega," sõnas Kaus, kelle sõnul toimub keele õppimine igavesti.
Oma ilukirjanduse loomist peab kirjanik puhkuseks. Vaatamata sellele on ka temal hetki, mil tundub, et maailmas on kirjutatud juba liiga palju või teised on palju paremad. "Nagunii on kõike nii palju kirjutatud ja seda on tehtud nii hästi, et jätkuks mitmeks eluks," sõnas ta. Ideesid saab kasutada korduvalt, kui need asetada konkreetsesse aega. Nii on tema enda looming paigutatud peamiselt 20. sajandi Eestisse. "Näiteks kui ungari lugeja loeb minu novelle, võivad need tunduda talle imelikud või mitte omased, aga ilmselt tunneb ta sealt ära ka mingeid universaalseid tõdesid," selgitas Kaus.
Kirjandus ja kunst on pöördelistel aegadel pakkunud pelgupaika ja aidanud maailmas paremini orienteeruda. Kausi sõnul pole tema aga poliitiline kirjanik. "Olen pigem selline inimene, kes püüab kirjeldada kestvamaid tundeid," sõnas Kaus, kelle üheks lemmik teemaks on mälu. Nooruses kirjutas Kaus ka teravaid satiirseid tekste, mis said head tagasiside.
Suhe raamatutega on Kausil ajaga muutunud. Varasemalt oli Kaus raamatute välja laenutamise suhtes väga karm "Nüüd on suhe muutunud pingevabamaks," lisas Kaus ja tõdes, et enam ei mäleta kellele raamat laenutatud sai. Raamatuid lugedes on tekkinud kirjanikul ka oma märkmete tegemise süsteem, mis aitab tal leida esseede või arvustuste jaoks sobivaid tsitaate.
Kaus loeb innukalt Loomingu raamatukogu, mis tema sõnul suudab üllatada. "Lähed riiuli juurde, tõmbad sealt midagi välja ja võid midagi täiesti uut avastada," selgitas Kaus."Oma tekstide avaldamine Loomingu raamatukogus on väga suur au," rääkis Kaus. "Tunnen, et olen osaline mingis väga võimsas nähtuses - nüüd on minu raamat ka selline, mida keegi võib juhuslikult leida," lisas ta.
"Me pole surematu ja meie looming ei kesta igavesti," sõnas Kaus, kelle sõnul ei kirjuta ta ajalukku pääsemise pärast, vaid pigem oma lähedaste jaoks. "See pole minu teha, kas raamat kõnetab inimesi ka saja aasta pärast," lisas ta.
"Tõlkimine on nagu õppus ja enda ilukirjanduse loomine on lahing," sõnas Kaus. "Tõlkimine on suures osas interpretatsioon, igal sõnal on mingi oma tähendusväli mis teises keeles ei kordu, ei kattu," arvas Kaus, kelle sõnul on tõlkimine teksti moondamine, millega tõlkija peab leppima. Kaus peab head tõlkimist õige tähenduse edasi kandmist. "Luulet tõlkides peab eelistama idee truudust, mitte riimi truudust," selgitas Kaus.
Kausi teoseid on tõlgitud ka keeltesse, mida kirjanik ise ei mõista. "Tõlkija tasemest saab aru sõltuvalt sellest, millistest küsimustest ta sulle esitab, kui ta on tähelepanelik ja nutikas, siis ma ei muretse sellepärast," rääkis Kaus, kes võrdlevalt on saanud lugeda oma teoseid soome ja inglise keeles, millega seni on ta rahul olnud. Lugeda eelistab Kaus raamatuid eesti keeles. "Loen teistes keeltes siis, kui seda pole eesti keeles saadaval," rääkis ta.
Kaus on olnud ka mitmes bändis. "Loomulikult mulle meeldib, kui mu muusikat lastakse raadios, aga bändi tegemine on õigustus selleks, et sõbrad nädalavahetuseks kokku ajada," sõnas Kaus, kes hetkel on bändis Jan Helsing.
Toimetaja: Mariliis Peterson