Üle kümne aasta näeb Eestis taas põhjalikku koomiksinäitust
13. jaanuaril avati Tartu kunstimuuseumis näitus "Hall tsoon", mis annab sissevaate Eesti koomiksimaailma. "OP" uuris, kuidas kodumaine koomiks elab.
Kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek tõdes "OP-is", et kui kunst võib olla auk põrandas, kunstisaalis kaetud söögilaud või mingi sündmus, siis miks ei võiks kunst olla ka joonistus, kus on kõnemull juures ja mitu pilti reas. "Miks mitte?"
"Tänapäeva inimene teab koomiksit paradoksaalselt kõige enam just läbi kinolina, sest kui käiakse kinos, siis vaadatakse just filme, mis baseeruvad koomiksitel," sõnas Trossek ja selgitas, et koomiksi sünd jääb samasse perioodi trükiajastu sünniga. "19. sajandi keskpaigas koomiks sündis, 20. sajandil tekkisid juba superkangelased, keda kõik lapsed lugesid," ütles ta ja nentis, et praeguseks ei olegi teada, kuhu koomiks areneda võib. "Ta võib olla kunstisaalis, kinolinal või veebis."
Andres Trosseki sõnul näeb näitusel "Hall tsoon" ka selliseid kunstnikke, keda otseselt koomiksiga ei seostakski. "Näiteks Jüri Kask, kes on kaheksakümnendatest aastatest tegutsev kunstik," sõnas ta ja lisas, et näituse juures on kataloog, kust saab autorite kohta täpsemalt lugeda. "Üheksal juhul kümnest on need ikkagi kunsti õppinud inimesed."
Põhjamaade kontekstis on Eesti koomiks Trosseki arvates küllalt paljulubav. "Soome areenist jääb Eesti küll kõvasti maha, aga siin tuleb arvesse võtta üldajalugu, kuna koomiks hakkas Eestis levima alles üheksakümnendatel."
Koomiksiekspert Margo Nugin tõdes, et ta läks näitusele "Hall tsoon" üsna halvas tujus. "Ma olen selle läbi käinud ja kõik ongi enamvähem nagu ma arvasin - kerged karikatuurid ja vähem on päris koomiksiasja, Eestis on koomiks liiga kunstiks aetud."
Näitus "Hall tsoon" on Tartu kunstimuuseumis avatud 26. märtsini.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP"