Live-elamus. Tihke sõit liinil Viljandi-Tallinn
Kontsert
Viljandi Guitar Trio
27. novembril
Philly Joe's, Tallinnas
Kes aga eales on maitsnud Elroni kaugliinirongide kilukarbitunnet, saab vabalt ette kujutada ka meeleolusid kunagiste Viljandi kitarritudengite moodustatud trio plaadiesitlustuuri finaalil Tallinna pisukeses jazz-urkas Philly Joe's. Sarnaselt vagunimiljööle koosnes kohapealne pilt õnnelikest istekohaomanikest, kelle vahel troppisid puusalt-puusale sundseisus püstijalamehed. Trio ise; Argo Vals, Jalmar Vabarna ja Jaan Jaago viivad teadaolevalt oma laive läbi seistes, ja selline vorm sobinuks antud juhul kindlasti ka kuulajate pakendamiseks. Tabavalt alustatigi Gustav Ernesaksa tuntud lasteloo "Rongisõit" variatsiooniga ja videvikutunnike mahedate kitarrihelide saatel võis alata. Võimendust oli otsustatud kasutada minimaalselt, kuid kikkis kõrvade ja lukus suuga oli siiski võimalik etteaste nüansse tabada.
Esitati oma uue ja igati tugeva albumi "10-56" palu, mille hulgast otseselt nõrku või ballastlikke lugusid oleks päris raske leida. Skeem, mille aluseks on puhas, akustiline kitarrimäng, võib tunduda küll akadeemilise anakronismina, aga antud raames uudsuse ja värskuse hoidmine ongi Viljandi Guitar Trio edu pandiks. Teadmine, et sa kuulad algupärast, lisanditeta kitarrimuusikat, hajub tagaplaanile ja mõjuma jääb haarav meloodiapilv, mida läbib melanhoolne, kuid mitte liiga sentimentaalne ega nostalgiline mõtlus. See on vaikiv ja sõnadeta selge maailm, mille taga on paljuski Argo Valsi süvitsi minevad kaemused.
Armosfääri tasakaalustab Jalmar Vabarna, kelle hispaaniapärased ja tulisemad kütmised lisavad elustavat hoogu ja vürtsi. Puhast, nukrat ilu on aga palju ka ta palades. Vabarna oli oodatult ka õhtu showman: temalt tulid läbiharjutatud ja tuure maha tõmbavad vaherepliigid, mis tipnesid pikaks albumiketta, ümbrise ja seal sisalduvate üllatuste presentatsiooniks. Jaan Jaago kuulutas end küll mitte jutumeeste hulka, kuid rääkis siiski, Argo Vals aga hoidis vaikimisvannet lõpuni. Kogu austusest perfektse ja tundeküllase pillimängu vastu jäi kuklasse kummitama tunne, et esitletud albumi tõelise tunnetamise saab lõplikult kätte täielikus üksinduses, olgu selleks kuuldemäng hallil pärastlõunal, tänulikul helgusemomendil või rongisõidul privaatsfääre austavatele liinidele.
Toimetaja: Valner Valme