Arvustus. Windy Beachil on värsket haaret
Uus plaat
Windy Beach
"Windy Beach" (ise välja antud)
7/10
Selle enesekindla ja värskelt kõlava EP juures on kohe õige mitu meeldivat asja. Esiteks on tore, et pinnavirvendustest, mis on alguse saanud eestlaste omamoodi arusaamast perfektsest eurolaulust ja arusaamatust entusiasmist selle juures, kerkib esile ülimalt huvitavaid artiste. Tuuli Rand ehk Windy Beach näiteks. Vaimukas mitmetasandiline sõnamäng, see on juba teine ning mitte vähemoluline pluss.
Kolmas pluss on see, et 80ndate ihalus globaalses pool-indie/poolmeinstriim-tantsupopis on astunud kümnendi võrra sammu edasi ja Windy Beachi puhul jõudnud 90ndate alguse käsiraputava ja puusinõksutava klubikultuuri manu ehk sümpaatse varase, aga mitte ka ülearu varase house-perioodi juurde. Sama trend on parasjagu levinud Ühendkuningriigis ja seal juba teatakse, mis on tantsumuusika.
Need plussid ei ole tähtsuse järjekorras, aga neljas ja ilmselt eriti oluline neist on albumi kindlakäeline miksija Bert Prikenfeld ehk DJ Critikal. See mees juba jagab biiti. Viies pluss on Tuuli Ranna enda sümpaatne isiksus, mille juurde kuulub konkreetne, kuid mitte pealetükkiv, kandev ja elunautiv vokaal. Kuressaare piiga on laulja ja laulukirjutaja, kelle hääl kõlab veel ansamblites Funkifize, Vöörad ja Söörömöö.
Kuues + on plaadiümbris oma nunnus roosasuses ja psühhedeelsete hõbetäpikestest kirjadega. Seitsmes pluss on julgus tulla kohalikes oludes välja võrdlemisi tavatu stiiliga, võtta sellest oma äranägemisel parimad osad, kombineerida kitši kloppiva biidi ja laheda õõtsuva vaibiga. Veenev debüüt.
Toimetaja: Valner Valme