Mõttetalgud vaagisid kultuuri rahastamise küsimusi ({{commentsTotal}})

Eesti kultuuri ühe suurema rahastaja kultuurkapitali rahajagamispõhimõtted on kehtinud juba üle 20 aasta. Selle aja jooksul on tekkinud juurde rohkelt uusi kultuurivorme, mis ei mahu enam olemasolevasse üheksa sihtkapitali mudelisse. Kultuurkapitali maakondlikud eksperdid ja sihtkapitalide liikmed kogunesid mõttetalgutele, et koos lahendusi otsida.

Kokkutulnud leidsid üksmeelselt, et rahastamispõhimõtete kaasajastamist ja täpsustamist vajavad nii kultuurkapitali enda reeglid kui ka koostöö teiste riigiasutustega, vahendasid AK kultuuriuudised.

"Tihtipeale ongi õigustus selleks, et tulla kultuurkapitali lauda oma taotlusega, see, et mujalt ei saa. Natukene lahtised on need piirid riigis ka selles osas, et mis jääb kultuuriministeeriumi, mis kultuurkapitali kanda ja mis on haridusministeeriumi teema. Tihti on meie teemasihtkapitalide laual hulk projekte, mis on sulaselge õppetegevus," rääkis kultuurkapitali juht Kertu Saks.

Kõige rohkem taotlusi jõuab rahvakultuuri sihtkapitali lauale, kuna paljud taotlused ei kvalifitseeru teistes sihtkapitalides. Samas tuleb leppida mõttega, et mitte iga harrastus ei ole rahvakultuur.

"Rahvakultuur toetub mitmele eriilmelisele valdkonnale ja see, mida nendes valdkondades tehakse, ei toetu ainult harrastustegevusele. Meie seas on inimesi, kes on õppinud neid erialasid," sõnas rahvakunsti sihtkapitali liige Kristiina Oomer.

Suur koormus on ka kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitalil, kuna 20 aastaga on juurde tulnud uusi valdkondi ja tekkinud n-ö valdkondadevahelisi distsipliine, mille piirid ja kohustused tuleb ühiselt läbi vaadata.

Arutelul osalenud kultuuriminister Indrek Saar ütles kokkuvõtteks, et tänu kultuurkapitali eelarve seosele maksulaekumistega on kultuurkapitali eelarve tõus stabiilsem kui kultuuriministeeriumil.

Möödunud aastal toetas kultuurkapital kultuuri- ja sporditegemist ligi 19 miljoni euroga. Käesolevaks aastaks prognoositakse toetuste kasvu ligi 20 miljoni euroni.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Ivar Veermäe. Replica. 2017

Kumu blogi: Eesti kunst Brüsselis ja Roomas

Kahe näituse omavaheline keemia: kui "Ekraani arheoloogia" panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mäe näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: