ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest ({{commentsTotal}})

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Uppumisohus arhitektuurimälestised romantiliste kanalite vahel - Veneetsia õhus võib küll olla kerge kopitus, aga sajandite vältel kihistunud kultuurilugu ja veerõõmud tõmbavad turiste ligi nagu magnet. Ja siis on veel biennaal, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Viimane biennaal ületas poole miljoni külastaja piiri. Tänavu toimub kunstifoorum Veneetsias 57. korda. Üle linna on avatud 86 rahvuspaviljoni, mis pakuvad midagi pea igale maitsele. Vaadanud ära Eesti ekspositsiooni - Katja Novitskova õõvastavad masinad - võib jalutada kõrval-palazzosse, mille on hõivanud Aserbaidžaan. Aserite näituse viis installatsiooni räägivad rahvaste sõprusest läbi muusika.

"See on instrument nimega saz, mida mängivad inimesed, kes rändavad igal hommikul ühest külast teise. See installatsioon on loodud spetsiaalselt selle ruumi jaoks. Näete, see on nagu päikesetõus ja loojang. Need inimesed alustavad oma päeva ega tea, millisesse riigi piirkonda nad õhtuks välja jõuavad. Seepärast polegi installatsiooni lõppu siit näha," selgitas Aserbaidžaani paviljoni kuraator Emin Mammadov.

Kuigi Veneetsia linn on täis palazzosid, kus asuvad riikide rahvuspaviljonid, on biennaali põliskodu Giardinis. Just sealt sai Veneetsia biennaal üle 120 aasta tagasi alguse.

Kunstikriitik Rebeka Põldsam on Veneetsias veedetud nädalatega teinud ära põhjaliku eeltöö. Järgmised paar tundi on ta "Aktuaalse kaamera" giid näidates teed Giardini põnevamate leidude juurde.

Esimene peatus on Saksa paviljon, mille otsas turnivad inimesed.

"Anne Imhof on väga huvitav koreograaf, kes jätkab siin oma kunstnikupraktikat. Kogub kokku huvitavad moodsad inimesed ja nad turnivad aedadel, katusel, valmis hüppama katuselt alla. Hirmuäratavad koerad. Kui seda jälgida, siis see pingestatus on äärmiselt võluv. Inimestena naudime sellist teise inimese vaatamist," kommenteeris Põldsam.

Kanada paviljoni juures sai kõigepealt värskendava duši.

"Selle taustalugu, mida eriti ei näe, on see, et kunstnikule tõi sõbranna mõned aastad tagasi foto ühest 1950. aastate autoõnnetusest, kus palkide veoauto oli katki läinud ja inimesed palkide alla jäänud ja surma saanud. Alles mõni aasta hiljem selgus, et tema vanaisa sai selles õnnetuses surma. Ja teda on see lugu väga painanud, võib-olla need purskkaevud ongi väikesed pained ja ta on püüdnud seda endast välja saada."

Prantsuse paviljonis kostitasid kaks kitarridega varustatud performance-kunstnikku publikut korraliku müradoosiga.

"Noh, tõesti võib öelda, et see oli väga raju, noise, tüütu ja raske, aga kui vaadata, mis siin toimub, siis inimesed on väga võlutud sellest. Ma arvan, et võluv on kohalolu, et me ei lähe kontserdile, aga näeme väga vahetult kedagi pilli mängimas. Ma arvan, et inimesed väga igatsevad..."

Põldsam tahtis ERR-i korrespondenti viia veel ka Šveitsi ja Soome paviljonidesse, aga ajakirjanik palus endale vahelduseks näidata "midagi tõeliselt halba". Astuti sisse Iisraeli paviljoni.

"Seekord Iisraeli paviljonis on mingi pilv ja hallitus siia toodud. Niikuinii kogu aeg igal pool mädaneb. Siia paviljoni seda tuua on kuidagi äärmiselt totter. Kui sel aastal on minu jaoks olnud äärmiselt positiivne kogemus see Veneetsia biennaal - tõesti palju toredaid tähenduslikke teoseid väljas - siis Iisrael on ikka täiesti mööda pannud. Isegi kui püüda seda konteksti avada, on see ikka jube tüütu," arvas Põldsam.

Veebussiga lennujaama poole loksudes püüdis korrespondent kogu seda ilu seedida... ja meenusid Eestit esindava Katja Novitskova sõnad: "See biennaal on suur paradoks iseenesest. Pisike linn, mis varsti läheb vee alla ja laguneb ja siin ei ole ühtegi sirget joont ega seina. Ja siia tulevad kõige suuremad skulptuurid ja kunst maailmas. Ja see on kõik nii ebaloogiline. Kohe tunned, et maailmas on midagi viltu, kui me peame siin näitust tegema."

Toimetaja: Laur Viirand



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
Terje Toomistu
Terje Toomistu: praegu on just õige aeg rääkida patsifismi ideest

Esimesel juunil esilinastub Sõpruse kinos Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid". "Ringvaate" stuudios käisid külas filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning hipi Aksel Lampmann.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk