ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest ({{commentsTotal}})

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Uppumisohus arhitektuurimälestised romantiliste kanalite vahel - Veneetsia õhus võib küll olla kerge kopitus, aga sajandite vältel kihistunud kultuurilugu ja veerõõmud tõmbavad turiste ligi nagu magnet. Ja siis on veel biennaal, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Viimane biennaal ületas poole miljoni külastaja piiri. Tänavu toimub kunstifoorum Veneetsias 57. korda. Üle linna on avatud 86 rahvuspaviljoni, mis pakuvad midagi pea igale maitsele. Vaadanud ära Eesti ekspositsiooni - Katja Novitskova õõvastavad masinad - võib jalutada kõrval-palazzosse, mille on hõivanud Aserbaidžaan. Aserite näituse viis installatsiooni räägivad rahvaste sõprusest läbi muusika.

"See on instrument nimega saz, mida mängivad inimesed, kes rändavad igal hommikul ühest külast teise. See installatsioon on loodud spetsiaalselt selle ruumi jaoks. Näete, see on nagu päikesetõus ja loojang. Need inimesed alustavad oma päeva ega tea, millisesse riigi piirkonda nad õhtuks välja jõuavad. Seepärast polegi installatsiooni lõppu siit näha," selgitas Aserbaidžaani paviljoni kuraator Emin Mammadov.

Kuigi Veneetsia linn on täis palazzosid, kus asuvad riikide rahvuspaviljonid, on biennaali põliskodu Giardinis. Just sealt sai Veneetsia biennaal üle 120 aasta tagasi alguse.

Kunstikriitik Rebeka Põldsam on Veneetsias veedetud nädalatega teinud ära põhjaliku eeltöö. Järgmised paar tundi on ta "Aktuaalse kaamera" giid näidates teed Giardini põnevamate leidude juurde.

Esimene peatus on Saksa paviljon, mille otsas turnivad inimesed.

"Anne Imhof on väga huvitav koreograaf, kes jätkab siin oma kunstnikupraktikat. Kogub kokku huvitavad moodsad inimesed ja nad turnivad aedadel, katusel, valmis hüppama katuselt alla. Hirmuäratavad koerad. Kui seda jälgida, siis see pingestatus on äärmiselt võluv. Inimestena naudime sellist teise inimese vaatamist," kommenteeris Põldsam.

Kanada paviljoni juures sai kõigepealt värskendava duši.

"Selle taustalugu, mida eriti ei näe, on see, et kunstnikule tõi sõbranna mõned aastad tagasi foto ühest 1950. aastate autoõnnetusest, kus palkide veoauto oli katki läinud ja inimesed palkide alla jäänud ja surma saanud. Alles mõni aasta hiljem selgus, et tema vanaisa sai selles õnnetuses surma. Ja teda on see lugu väga painanud, võib-olla need purskkaevud ongi väikesed pained ja ta on püüdnud seda endast välja saada."

Prantsuse paviljonis kostitasid kaks kitarridega varustatud performance-kunstnikku publikut korraliku müradoosiga.

"Noh, tõesti võib öelda, et see oli väga raju, noise, tüütu ja raske, aga kui vaadata, mis siin toimub, siis inimesed on väga võlutud sellest. Ma arvan, et võluv on kohalolu, et me ei lähe kontserdile, aga näeme väga vahetult kedagi pilli mängimas. Ma arvan, et inimesed väga igatsevad..."

Põldsam tahtis ERR-i korrespondenti viia veel ka Šveitsi ja Soome paviljonidesse, aga ajakirjanik palus endale vahelduseks näidata "midagi tõeliselt halba". Astuti sisse Iisraeli paviljoni.

"Seekord Iisraeli paviljonis on mingi pilv ja hallitus siia toodud. Niikuinii kogu aeg igal pool mädaneb. Siia paviljoni seda tuua on kuidagi äärmiselt totter. Kui sel aastal on minu jaoks olnud äärmiselt positiivne kogemus see Veneetsia biennaal - tõesti palju toredaid tähenduslikke teoseid väljas - siis Iisrael on ikka täiesti mööda pannud. Isegi kui püüda seda konteksti avada, on see ikka jube tüütu," arvas Põldsam.

Veebussiga lennujaama poole loksudes püüdis korrespondent kogu seda ilu seedida... ja meenusid Eestit esindava Katja Novitskova sõnad: "See biennaal on suur paradoks iseenesest. Pisike linn, mis varsti läheb vee alla ja laguneb ja siin ei ole ühtegi sirget joont ega seina. Ja siia tulevad kõige suuremad skulptuurid ja kunst maailmas. Ja see on kõik nii ebaloogiline. Kohe tunned, et maailmas on midagi viltu, kui me peame siin näitust tegema."

Toimetaja: Laur Viirand



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: