ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest ({{commentsTotal}})

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Uppumisohus arhitektuurimälestised romantiliste kanalite vahel - Veneetsia õhus võib küll olla kerge kopitus, aga sajandite vältel kihistunud kultuurilugu ja veerõõmud tõmbavad turiste ligi nagu magnet. Ja siis on veel biennaal, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Viimane biennaal ületas poole miljoni külastaja piiri. Tänavu toimub kunstifoorum Veneetsias 57. korda. Üle linna on avatud 86 rahvuspaviljoni, mis pakuvad midagi pea igale maitsele. Vaadanud ära Eesti ekspositsiooni - Katja Novitskova õõvastavad masinad - võib jalutada kõrval-palazzosse, mille on hõivanud Aserbaidžaan. Aserite näituse viis installatsiooni räägivad rahvaste sõprusest läbi muusika.

"See on instrument nimega saz, mida mängivad inimesed, kes rändavad igal hommikul ühest külast teise. See installatsioon on loodud spetsiaalselt selle ruumi jaoks. Näete, see on nagu päikesetõus ja loojang. Need inimesed alustavad oma päeva ega tea, millisesse riigi piirkonda nad õhtuks välja jõuavad. Seepärast polegi installatsiooni lõppu siit näha," selgitas Aserbaidžaani paviljoni kuraator Emin Mammadov.

Kuigi Veneetsia linn on täis palazzosid, kus asuvad riikide rahvuspaviljonid, on biennaali põliskodu Giardinis. Just sealt sai Veneetsia biennaal üle 120 aasta tagasi alguse.

Kunstikriitik Rebeka Põldsam on Veneetsias veedetud nädalatega teinud ära põhjaliku eeltöö. Järgmised paar tundi on ta "Aktuaalse kaamera" giid näidates teed Giardini põnevamate leidude juurde.

Esimene peatus on Saksa paviljon, mille otsas turnivad inimesed.

"Anne Imhof on väga huvitav koreograaf, kes jätkab siin oma kunstnikupraktikat. Kogub kokku huvitavad moodsad inimesed ja nad turnivad aedadel, katusel, valmis hüppama katuselt alla. Hirmuäratavad koerad. Kui seda jälgida, siis see pingestatus on äärmiselt võluv. Inimestena naudime sellist teise inimese vaatamist," kommenteeris Põldsam.

Kanada paviljoni juures sai kõigepealt värskendava duši.

"Selle taustalugu, mida eriti ei näe, on see, et kunstnikule tõi sõbranna mõned aastad tagasi foto ühest 1950. aastate autoõnnetusest, kus palkide veoauto oli katki läinud ja inimesed palkide alla jäänud ja surma saanud. Alles mõni aasta hiljem selgus, et tema vanaisa sai selles õnnetuses surma. Ja teda on see lugu väga painanud, võib-olla need purskkaevud ongi väikesed pained ja ta on püüdnud seda endast välja saada."

Prantsuse paviljonis kostitasid kaks kitarridega varustatud performance-kunstnikku publikut korraliku müradoosiga.

"Noh, tõesti võib öelda, et see oli väga raju, noise, tüütu ja raske, aga kui vaadata, mis siin toimub, siis inimesed on väga võlutud sellest. Ma arvan, et võluv on kohalolu, et me ei lähe kontserdile, aga näeme väga vahetult kedagi pilli mängimas. Ma arvan, et inimesed väga igatsevad..."

Põldsam tahtis ERR-i korrespondenti viia veel ka Šveitsi ja Soome paviljonidesse, aga ajakirjanik palus endale vahelduseks näidata "midagi tõeliselt halba". Astuti sisse Iisraeli paviljoni.

"Seekord Iisraeli paviljonis on mingi pilv ja hallitus siia toodud. Niikuinii kogu aeg igal pool mädaneb. Siia paviljoni seda tuua on kuidagi äärmiselt totter. Kui sel aastal on minu jaoks olnud äärmiselt positiivne kogemus see Veneetsia biennaal - tõesti palju toredaid tähenduslikke teoseid väljas - siis Iisrael on ikka täiesti mööda pannud. Isegi kui püüda seda konteksti avada, on see ikka jube tüütu," arvas Põldsam.

Veebussiga lennujaama poole loksudes püüdis korrespondent kogu seda ilu seedida... ja meenusid Eestit esindava Katja Novitskova sõnad: "See biennaal on suur paradoks iseenesest. Pisike linn, mis varsti läheb vee alla ja laguneb ja siin ei ole ühtegi sirget joont ega seina. Ja siia tulevad kõige suuremad skulptuurid ja kunst maailmas. Ja see on kõik nii ebaloogiline. Kohe tunned, et maailmas on midagi viltu, kui me peame siin näitust tegema."

Toimetaja: Laur Viirand



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: