Niguliste muuseum sai Euroopa muinsuskaitseauhinna ({{commentsTotal}})

Eesti Kunstimuuseumi üksuse Niguliste muuseumi Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt võitis 2017. aasta Loova Euroopa ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinna teadusuuringute kategoorias.

Projekti "Rode altar lähivaates" näol on tegemist kolm aastat (2013–2016) kestnud mahuka uurimis- ja konserveerimisprojektiga, mille keskmes oli Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Rode altar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid hansakunsti näiteid kogu Euroopas.

Projekti teebki silmapaistvaks uuringute valdkondadevahelisus ja koostöö erinevate teadusdistsipliinide vahel. Peale kappaltari uuringute ja konserveerimise oli projekti eesmärk koondada Eesti tehniliste uuringute teadusressurss. Rode projekti raames töötas väga tihedas koostöös interdistsiplinaarne uurijate grupp, mis koondas nii reaal- kui humanitaarteadlasi.

Selle projekti puhul pälvis rahvusvahelist tähelepanu eelkõige uuringutulemuste populariseerimine ning atraktiivne esitamine laiemale avalikkusele. Koostööd tehti Eesti Kunstiakadeemiaga, Ennistuskojaga Kanut, Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, Arheovisioon / Southamptoni Ülikooliga, Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli, Katsekoja ning Eesti Maksu- ja Tolliametiga.

Uurimisprojekti raames sündinud uued teadmised on aluseks muinsuskaitseliste uuringute arengule Eestis, Euroopas ja mujal.

Rode projekt on pälvinud ka Riiklikult Tunnustatud Teaduse Populariseerija auhinna 2015. aastal ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2016 teadusürituste kategoorias.

Rode projekti koordinaator oli dr Hilkka Hiiop, töögrupp:  Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Villu Plink, Tarmo Saaret ja uurimisgrupp Alar Läänelaid, Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur. 

Toimetaja: Valner Valme



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.