Niguliste muuseum sai Euroopa muinsuskaitseauhinna ({{commentsTotal}})

Eesti Kunstimuuseumi üksuse Niguliste muuseumi Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt võitis 2017. aasta Loova Euroopa ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinna teadusuuringute kategoorias.

Projekti "Rode altar lähivaates" näol on tegemist kolm aastat (2013–2016) kestnud mahuka uurimis- ja konserveerimisprojektiga, mille keskmes oli Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Rode altar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid hansakunsti näiteid kogu Euroopas.

Projekti teebki silmapaistvaks uuringute valdkondadevahelisus ja koostöö erinevate teadusdistsipliinide vahel. Peale kappaltari uuringute ja konserveerimise oli projekti eesmärk koondada Eesti tehniliste uuringute teadusressurss. Rode projekti raames töötas väga tihedas koostöös interdistsiplinaarne uurijate grupp, mis koondas nii reaal- kui humanitaarteadlasi.

Selle projekti puhul pälvis rahvusvahelist tähelepanu eelkõige uuringutulemuste populariseerimine ning atraktiivne esitamine laiemale avalikkusele. Koostööd tehti Eesti Kunstiakadeemiaga, Ennistuskojaga Kanut, Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, Arheovisioon / Southamptoni Ülikooliga, Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli, Katsekoja ning Eesti Maksu- ja Tolliametiga.

Uurimisprojekti raames sündinud uued teadmised on aluseks muinsuskaitseliste uuringute arengule Eestis, Euroopas ja mujal.

Rode projekt on pälvinud ka Riiklikult Tunnustatud Teaduse Populariseerija auhinna 2015. aastal ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2016 teadusürituste kategoorias.

Rode projekti koordinaator oli dr Hilkka Hiiop, töögrupp:  Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Villu Plink, Tarmo Saaret ja uurimisgrupp Alar Läänelaid, Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur. 

Toimetaja: Valner Valme



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Ivar Veermäe. Replica. 2017

Kumu blogi: Eesti kunst Brüsselis ja Roomas

Kahe näituse omavaheline keemia: kui "Ekraani arheoloogia" panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mäe näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: