1608. aastal valminud "Ariadne" on barokiajastu ühe tuntuma helilooja, ooperižanrile alusepanija Claudio Monteverdi (1567–1643) teine ooper. Helilooja ise pidas "Ariadnet" üheks oma kõige paremaks lavateoseks, kus tal õnnestus tõetruult väljendada emotsioone muusikas.

Sajandite jooksul on enamik muusikalisest materjalist kaduma läinud ning säilinud on vaid Ottavio Rinuccini vanakreeka mütoloogia põhjal loodud itaaliakeelne libreto ning aaria "Lamento d'Arianna" ("Ariadne nutulaul"). Ooperi otsustas taastada Guernsey saarelt pärit vanamuusikakorüfee Andrew Lawrence-King, kes on tuntud nii dirigendi kui harfimängijana.

"Olen Monteverdi loomestiili ja -võtteid pieteeditundeliselt kasutades loonud Rinuccini säilinud tekstidele uue muusika, mida täiendab ajastuteadlik ettekandeviis," ütles Lawrence-King.

Idee algataja, vanamuusikaeksperdi Saale Fischeri sõnul on barokkmuusikas väljendusrikkus väga oluline. "Sõnum antakse edasi teksti, muusika ja kõlavärvide kaudu. Barokkmuusika on väga ilusa helikeelega, mis sobib ka suurepäraselt esimeseks tutvuseks klassikalise muusikaga."

Esitajate koosseisu kuuluvad Floridante barokkorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, juhatab Andrew Lawrence-King, kes ise mängib ka harfi ja klavessiini.

Solistidena esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad Yena Choi, Toomas Tohert, Laura Štoma, Maria Valdmaa, Danila Frantou, Henry Tiisma, Raul Mikson, Sander Sokk, Geir Luht, Rainer Vilu, Anna Dõtõna, Mariliis Tiiter, Kristjan-Jaanek Mölder, Miguel de Silva ja Lodewijk van der Ree.

Ooperit saab näha 16. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 18. märtsil Estonia kontserdisaalis.