Nädala pärast toimuv laulu- ja tantsupidu jõuab ERR-i kanalite kaudu üle maailma. Piiranguteta vaatamisõigused laienevad kõikidele ülekannetele ja nii saab peost osa sõltumata riigist, olgu asukohaks siis Austraalia või Argentiina.
Laulu- ja tantsupidu tulevad kajastama enam kui sada välisajakirjanikku
17 eri riigi kanalitest.
Külmapealinnas Jõgeval pole üldsegi külm, aga ilma kütavad veel soojemaks kohalikud rahvakunstimeistrid, selgub "Tule tulemise" saatest.
Tartu laulupeo avakontserdil Maarja kirikus esitati laule, mis kuulusid meeskoori repertuaari ka aastal 1869. Laulude valikut ja sobivust tänapäeva kommenteeris Klassikaraadio saates "Suvila" Mikk Üleoja, Eesti Rahvusmeeskoori peadirigent. Tema hinnangul käiks toonase repertuaari esitamine tänasetele Eesti meeskooridele üle jõu.
Juubelilaulupeole saabub lisaks kodumaistele kooridele ka laulvaid külalisi välismaalt. Kõige kaugemad koorid saabuvad Tallinnasse Põhja-Ameerikast, Austraaliast ja Jaapanist. Nii mõneski neist kooridest pole ühtegi eestlasest liiget, küll aga suur huvi siinse koorimuusika vastu.
Eesti filmikroonika salvestised Eesti vabariigi algusaegadel Tallinnas peetud üldlaulupidudest viivad meid 1923., 1928. ja 1938. aastatesse. Klippidest on hästi näha, et aega on küll palju möödunud, kuid ei pidude korraldus ega rahva emotsioonid tänastest palju ei erinegi.
Ökoloog Kristjan Piirimäe ütles tänavuse laulu- ja tantsupeo keskkonnaalaseid põhimõtteid kommenteerides, et need on head uudised, kuid tõi välja mitu punkti, millega tegeledes oleks võimalik üritust muuta veel keskkonnasõbralikumaks. Muu hulgas võiks laulupeo repertuaari lisada nn ökopropagandistlikke lugusid, vähendada nänni müüki ja mõelda ka laulu- ja tantsupeo hajutamisele.
Väliseesti koorijuht ja Kanada eestlaste kultuurielu edendaja Roman Toi elas värviküllase, sajandipikkuse Eestile elatud elu.
Johann Voldemar Jannseni evangeelium seisneb selles, et eestlanegi on olla privileeg, kirjutab Jannseni 200. sünniaastapäevale pühendatud essees* Rein Veidemann.
