Üldtantsupeol on kõige tihedam sõel naisrühmade seas
Kuigi piirkonnapõhiselt üles ehitatud tantsupidu lihtsustab tantsijate jaoks peole pääsemist, on naisrühmade seas sõel siiski tihe, rääkis tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann "Vikerhommikus".
Sel suvel toimub Tallinnas XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu "Iseoma". Teisipäeva keskpäeval kuulutati laulu- ja tantsupeo aasta avatuks – sellest nädalast algavad laulu- ja tantsurühmade maakondlikud eelproovid ning avati piletimüük.
Seda, kes suvel laulma ja tantsima pääsevad, pole veel paika pandud. "Eelproovid alles algavad. Esimeses eelproovis kohtume tantsijatega, näeme, mis seisus rühm on. Seejärel saavad nad liigijuhtidelt ja assistentidelt veel näpunäiteid, kuidas paremini peoks valmistuda. Alles siis tuleb teine eelproov, kus selgub, kes päriselt tantsuväljakule pääseb," selgitas tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Laulupeo puhul kasutatakse sarnast süsteemi.
Kui palju lauljad juuli alguses laulukaare alla koguneb, laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson veel öelda ei osanud. "Laulupeo registrisse on küll mingid numbrid tekkinud, aga me teame ka, et meil on väga palju selliseid korduvaid persoone, kes on väga aktiivsed ja samal ajal laulavad, tantsivad ja mängivad pilli," märkis ta.
Küll aga teab Jürgenson, et lauluväljakule tuleb umbes tuhatkond kollektiivi. Kollektiivide hulk on võrreldes 2019. aasta juubelilaulupeoga umbes samas suurusjärgus, aga koorid, iseäranis koolikoorid, on suuremaks kasvanud.
"Ma ei tea, kas tegu on riigigümnaasiumite või suuremate koolidega, aga meie märkame seda, et üle sajaliikmelisi koore on rohkem kui eales varem. Kas see on suur tung peole, muusikaõpetajate ja dirigentide hea töö või lihtsalt tore laulurõõm, praegu ei oska põhjuste taha näha," sõnas Jürgenson.
Tantsupeoks valmistub Eestis üle 900 kollektiivi ja välismaal ligi 40 kollektiivi. Kuna tänavune tantsupidu on üles ehitatud piirakonnapõhiselt, lihtsustab see tantsijate jaoks peole pääsemist, selgitas Reimann. "Ainult naisrühmad on meil see liik, et registreerimisnumbrite põhjal võib öelda, et neil on sõel tihedam. Neid on lihtsalt palju."
Esimesed 10 000 laulu- ja tantsupeo piletit leidsid omaniku 50 minutiga. Veidi enam kui 24 tunniga leidsid omaniku 50 000 piletit. Neljapäevaks olid otsas tantsupeo kõigi kolme etenduse piletid ja laulupeo pühapäevase suurkontserdi pingisektorite piletid. Suure publikuhuvi tõttu paigaldatakse Kalevi staadioni tantsuväljaku äärde lisatribüünid.
Jürgensoni sõnul on peo populaarsus rõõmustav, aga ka mõistetav. "Mulle tundub, et sotsiaalses plaanis on Eesti ühiskonnal laulu- ja tantsupidu praegu väga vaja, seda kogukonna ja õlg-õla tunnet," märkis ta.
See, et tantsupeo kõik kolm etendust on välja müüdud, pakub tantsijatele suurt rõõmu, lausus Reimann. "See paneb veel rohkem pingutama ja valmistama, sest see on kõige suurem tänu ja tunnustus, kui publik elab kaasa ja aplodeerib lõputult tantsijale, kes on väga suure töö ära teinud ja seal väljakul neid imelisi mustreid vaatajani toob," rääkis ta.
Reimann lisas, et kuigi tantsijad annaksid hea meelega veel etendusi, seab omamoodi piirid Tallinna linna võime nii suures hulgas külalisi vastu võtta. "Kui juba laulupidu hakkab, on Tallinna linnas veel rohkem rahvast. Tantsija peab mingil hetkel hakkama Tallinna linna vabastama, sest ka majutuskohad, Tallinna koolid, panevad väga suured piirid ette, kuhu majutada," selgitas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan