Kuigi varasematel aastatel on Rasmus Puur osalenud laulupeo korraldamises, siis sel aastal läks ta peole autorina ja oma kollektiiviga. Tema sõnul on verevahetus laulupeo korralduses väga oluline. "On vajalik, et vanad korraldajad vaataksid seda vahepeal kõrvalt," sõnas Puur ning lisas, et oluline on nende paljude inimeste olemasolu, kes võiksid, oskaksid ja tahaksid laulupidu korraldada.

Eilne pidu oli Puuri sõnul väga Pärt Uusbergi nägu, kus vaatamata ilmale oli vaimsus tuntavalt esil. Pidu andis tema hinnangul kõikidele võimaluse pinnapealsusest kaugemale vaadata. "Laulupeol saab lunastatud nende pingutus, kes kogu prooviperioodi vältel on endast nii palju andnud. Peol saadakse see kõik tagasi, mistõttu vabanemine peale pidu on lauljatel väga suur," nentis Puur.

Kuigi inimesed on loomult erinevad, seob korraldajaid Puuri sõnul lähtumine muusikast ning eesmärk teha väga hea pidu ja kontsert. "Laulupidu annab võimaluse paotada korraks ust ja näha avanemas eestlaste südant, näha, et see kõik on veel alles," nentis Puur.

Puuri sõnul on inimeste kokku toomiseks vaja muusikat. "Inimesed on ikka väga erinevad ja meil on väga vaja seda muusikas olemise essentsi. Laulupidu on kõige otsesemalt füüsiline koosolemise tunne, kus pingutatakse ühise eesmärgi nimel. See on rahvuse ehitamine," leidis Puur. Ilma laulu- ja tantsupeota oleks Puuri sõnul oluliselt keerulisem argieluga toime tulla ja riigile põhjendust leida. "Majanduslikult oleks palju mõistlikum laulu- ja tantsupidu mitte pidada, aga meil on seda kultuuris väga vaja," leidis Puur.

Puuri sõnul on palju inimesi, kelle jaoks laulu- ja tantsupeod on võõras nähtus, samamoodi nagu ka neid, kes ise peol ei käi, kuid kes seda siiski väärtustavad. "Samamoodi nagu inimene, kes ei käi kirikus, võib pidada oluliseks seda, et kirikud linnaruumist ära ei kaoks," nentis Puur. Tema sõnul kannavad laulu- ja tantsupeod endas inimestele ürgset vajadust mõelda igapäevaprobleemidest kaugemale.

Paljud tegijad teevad laulu- ja tantsupeol Puuri hinnangul kaasa missioonitundest. Seda enam on tema sõnul oluline märgata, kui suur on koori- ja tantsujuhtide, lauljate, tantsijate, autorite ja publiku vastastikune rõõm. "Inimese päevade mõõt on see, kui palju ta on teistele rõõmu toonud," nentis Puur. Omavahelistest hõõrdumisest enam võiks tema sõnul tähelepanu pöörata sellele rõõmule. "Kui inimesel on endal on raske aeg, siis kõige enam tervendab teiste aitamine," rääkis Puur.

Puur ei nõustu väitega, et laulupeol võiks olla rohkem popmuusikat. "Meil on niigi palju pinnapealseid naudinguampse. Laulupeo repertuaaris ei kannaks need lihtsad lood ka tööprotsessis välja, sest need ammenduvad palju kiiremini nii sisuliselt kui ka muusikaliselt," nentis Puur ning lisas, et raskesti avanev muusika pakub pikemas protsessis rohkem nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.

Laulupidu pole kriitikaväline ning Puuri sõnul teavad seda hästi ka korraldajad. "Need meeskonnad, kes pidu korraldavad, kaaluvad otsuseid väga põhjalikult. See, mis lõpuks kavva jääb, käib väga paljude inimeste arvamuste sõelast läbi," nentis Puur. Tema hinnangul kandis selleaastane laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu praeguse aja inimeste nägu. "Iga pidu tehakse midagi uut, see pidu näiteks anti võimalus noortele kõnelejatele. Lisaks nende häälte kuulda võtmisele saime sealt ka kinnitust, et kõik noored ei vaja kiiret tarbimisühiskonda, vaid on valmis mõtestama väärtusi," leidis Puur. Tema sõnul tuleb pidudel alati mõõdukalt riske võtta. "Nii me iga kord õpimegi, see on pikk kaalumiste jada," nentis ta.

Kõige enam nautis Puur laulupeo tervikut. "Tuleb olla tänulik noortele, et nad on valinud sellise harrastuse. Oluline roll on ka vanematel, kes noori suunavad, kui nad ise ei oska. Nii kingivad nad noortele suunamise kaudu väga tugevaid emotsioonilaenguid, mida mäletatakse aastakümneid," leidis Puur.