Pühapäeval lõppes XIII noorte laulu- ja tantsupidu. Laulupeokontserdi "Püha on maa" lõpunumber oli Silver Sepa laul "Mu rõõm on lõputu", mida koos ühendkooriga esitas autor ise. Dirigent oli Aarne Saluveer. Sepa sõnul sündis lugu tiigi ääres, kivi peal. "Ja siis järsku oled sa laulupeo dirigendipuldis ja mängid oma lugu. Sellise ilmastikuoludega oli see veel eriti emotsionaalne," nentis Sepp.

Sepa sõnul valis "Mu rõõm on lõputu" laulupeo lõpulooks Pärt Uusberg. "Ma tänan selle tunnustuse ja võimaluse eest," sõnas Sepp. Laul pärineb tema 2017. aastal ilmunud plaadilt "Rohtumised".

Muusik kirjutas loo Viljandi folgi järgses emotsioonipuhangus. "Mäletan, et festivali viimasel õhtul sai kella neljani hommikul pilli mängitud. Kui kõik välismaalased folgilt lahkuma hakkasid, siis võttis see väga kaua aega, sest kõigil oli laulda oma lahkumise laul. Ja nii ma siis läksin koju ja kirjutasin ka ühe lahkumise laulu," meenutas Sepp.

Autor nendib, et suure vihma tõttu sai pühapäevane pidu pidama varem kui muidu. "Ilusa ilmaga oleks kindlasti palju rohkem lugusid kordamisele läinud," nentis Sepp. Samas on tema sõnul müstiline, kuidas inimesed läbimärgadena ikkagi peo lõpuni lauluväljakule jäid. "Las see saladus jääda iga inimese südamesse," sõnas Sepp.

Dirigendipuldis sai Sepa sõnul näha päris Eesti noort nägu. Tema hinnangul on inimeste vahelisi erinevusi meedias võimendatud. "Aga kui näed kaare all, et inimesed on kokku tulnud igast Eesti nurgast, siis tunned seda niidistikku seal all," rääkis Sepp. Laulupidu võrdles autor väikese riigi haldjapeoga, kus kõik kohal on.

Sepa sõnul algab kõik rohujuure tasandilt. "Tantsupeol on tantsija väike osa suurest tervikust. Tantsija mustrit ei näe, aga need ulatuvad kõrgele taevasse," rääkis ta. Samamoodi on laulupidude mõjuga inimeste kujunemisele. "Mina olen käinud poistekooris ning kasvanud üles Treimani rahvamajas. Igaüks läheb seda väikest rohujuure tasandit pidi elus edasi," rääkis Sepp. Haldusreformi järgselt on rahvamajad Sepa hinnangul viimased identiteedihoidjad. "Näiteks Saaremaal on kunagise viieteistkümne asemel üks suur vald. Hoian pöialt, et sellest hoolimata suudetakse igas maanurgas oma algupära hoida," nentis Sepp.

Muusiku sõnul oli sel laulupeol eredalt tunda, kuidas suur osa peost netimaailma jõudis. "Nutimaailm on uus reaalsus, millega tuleb elama õppima, seda tuleb enda hüvanguks kasutada," rääkis Sepp. Tema sõnul toovad kaare all tehtud videod sealseid emotsioone tagasi ning võimendavad neid.

Autori sõnul oli meeleolukas, kuidas tema laulu sõnad pühapäevases vihmasajus tööle hakkasid. "Üks hetk puldis lauldes sain aru, kui totralt palju need sõnad toimuvaga ühtisid: elu merevees oleme koos kui parvepuud," muigas Sepp. Vihm ühendas inimesi Sepa sõnul vägevalt. "Üks hetk märkasin Alar Karise pead, mis liikus nagu autorilaulikul," muljetas Sepp.

Autorilaulu esitajana ollakse Sepa sõnul justkui isetu. "Kui lähed pulti laulma, siis tekib mitmekesine tunne, justkui keegi ei näeks sind," rääkis Sepp. Tema hinnangul on vajalik, et laulupidu toimuks harva. "See on nagu suur keha, mis muutub aeglasemalt kui meie aeg, seal on kõik paigas," nentis ta.

12. juulil teeb Silver Sepp koos Kristiina Ehiniga oma kodutalus traditsioonilise südasuvise kontserdi. Kontserdil loeb Kristiina oma värsket luulet, lisaks esitleb uut raamatut Ly Seppel-Ehin. "Ma loodan, et sinna tuleb ka palju koorilauljaid, et saaksime laulda Ly Seppel-Ehini sõnadele kirjutatud laulu "Elu on voolamine"," sõnas Sepp.