34-aastane Viimsi muusikakooli direktor Edmar Tuul on tunnustatud koorijuht. Lisaks mitmele enda kollektiivile on ta juhendanud Gstaad festivali sümfooniaorkestrit, Tallinna Kammerorkestrit, Eesti Rahvusmeeskoori ja lugematul hulgal teisi koosseise. 2017. aastal dirigeeris ta noorte laulupeol noormeestekoori, mis tegi temast ühe noorima selle liigi koorijuhi ajaloos.

Ühel hetkel otsis Tuul aga muusikas ja koorijuhtumises uusi väljundeid. "Ma olen jõudnud oma elus sellesse etappi, et ma ei taha lihtsalt kontserte enam teha, vaid et see auditoorium, mis mulle on antud, ma tahaks neile midagi öelda. Ma tahaks kuidagi ühiskonda ja meie kultuuriellu panustada."

Elu ning juhuste keerdkäigus kohtusid teed õppejõu ja kultuurikorraldaja Piret Ausiga. "Ma tulen ühest väga erilisest perest. Ma sündisin kuuenda lapsena kurtide vanemate perre. Mind on see nii-öelda kurtide maailm kogu elu saatnud," rääkis Aus.

Tuulel tekkis idee korraldada kontsert, mis on kõigile ligipääsetav. Kolm aastat hiljem on toimunud kolm ühtekuuluvuskontserti. "Me oleme ainukesed inimesed Eestis, kes tagavad sajaprotsendilise kultuurilise ligipääsetavuse. Minu meelest peaks see üleüldiselt normaalsus olema," leiab ta.

Pärast 2022. aastal toimunud kontserti jäi tegijatele kõlama üks president Kersti Kaljulaidi mõte.

"President Kersti Kaljulaid oli teinud üleskutse, et miks mitte ei võiks laulupeol samuti Eesti hümn eesti viipekeeles kõlada. See jäi mulle kuidagi kukla taha tiksuma. Eelmisel aastal tuldi mu juurde, et Edmar, me võiksime nüüd päriselt ühe koori kokku panna ja selle asja ära teha," meenutas dirigent.

Koorijuht Tuul oli nõus ning nii sündiski Eesti Puuetega Inimeste Koja segakoor EPIK, mille liikmed on viipekeelsed kurdid. Sotsiaalkindlustusameti andmetel Eestis on umbes 1500 viipekeelset kurti, viipekeele valdajaid on kokku umbes 4500. Kuulmispuude- või kuulmislangusega inimesi arvatakse olevat aga ligemale 100 000.

Üheks kooriliikmeks on 22-aastane Jegor Andrejev, kes sai laiemale avalikkusele tuntuks Eesti Laulu viipekeele tõlgina. Teiste hulgas on ta jaganud lava ka 5miinuse kollektiiviga. 

"Kuuljad arvavad tihti, et kurdid ei saa sellega hakkama, aga meie tahamegi näidata, et me tunnetame bassi, rütmi, mõni ka veidi muusikat. Sellel ei ole vahet, kuidas sa kuuled, ennast saab ikka muusikaliselt väljendada. Kuna mulle meeldib väga muusika, sellepärast ma tahangi siia kuuluda," rääkis Andrejev.

22-aastane Bella Kurg alustas viibeldes musitseerimist kirikukooris. "Muusika on minu elus täitsa olemas. Muusika lahendab kõik probleemid, muusika rahustab hinge, muusika on minu jaoks oluline," lausus ta.

Ühtekuuluvuskontsertide tuules ning president Kaljulaidi sõnade julgustusel panigi Tuul eelmise aasta septembris 13-liikmelise segakoori kirja tänavu juulis toimuvale 28. üldlaulupeole.

"Võtsin sihtasutusega ühendust, et on selline äge kollektiiv, me tahame tulla ning ma hea meelega aitaks, see saab kindlasti olema midagi uut ja põnevat. Kuna pidu räägib sellest, kuidas erinevad eesti keeled, murrakud on olulisel kohal, siis miks mitte eesti viipekeel siia luua," meenutas Tuul. Enesele ootamatult sai ta novembris sihtasutuselt kirja teel negatiivse vastuse. 

"Tuli vastus, et me ei ole siin oodatud. Põhjused olid minu jaoks hirmuäratavad. See oli natukene umbmäärane, aga peamised põhjused olidki, et selliste asjadega tuleks tegeleda mujal kui laulupeol. Ja et mingil määral on kollektiiv turvarisk," tõi koorijuht välja.

"Esmalt vajuvad käed rüppe ja rüpest läbi," nentis ka Aus. "Et kuidas sa niimoodi kohe ukse kinni lööd, et sa ei ole valmis mitte midagi arutama. See oli nagu nukker."

Staažikas koorijuht ning laulupeo korralduse juures tegutsev Hirvo Surva nentis, et ta pole küll EPIK-i koori esinemas näinud, aga kinnitas, et keeldumine pole põhimõtteline. Äraütlemise põhjused olid Surva kinnitusel pigem korralduslikud, alates sellest, et puuduvad põhimõtted, kuidas kurtide koori taset hinnata, et kedagi teist mitte diskrimineerida. Takkatippu hakati küsimust arutama liiga hilja.   

"Nende dirigent peaks päris hästi teadma, mida laulupeo protsess endast kujutab. See tähendab, et ta jõudis kuidagi sellisel natuke viimasel hetkel ja keegi polnud selleks valmistunud, sest see on kõigile uus asi," lausus Surva.

Ausi sõnul oleks võinud üheskoos lahendusi otsida. "Nagu öeldakse, et meil ei ole neid kriteeriumeid loodud. Aga siis selleks ju lähmegi ja räägime, mis võiksid need kriteeriumid olla."

"Me ei saa laulupidu võib-olla kõikide maailma küsimuste lahendajaks rakendada," leiab Surva. "Kuna laulupidu on UNESCO pärandi hulka võetud ja selle kaitse alla, et mida me siis kaitseme, no seal on samamoodi kirjas, et nii Läti, Leedu kui ka Eesti laulupidu. Me kaitseme neljahäälset koorilaulu. Veel kord, me oleme arengus, me oleme protsessis, me peamegi siis sellest vaatevinklist võib-olla mingi uue uue mõtte, uue lahenduse leidma."

Koorijuht Edmar Tuul pöördus küsimuse lahendamiseks õiguskantsleri poole.

"Ma usun, et meil majaski oli esimene mõte see, et kui on laulupeo kontekstis meie kõigi jaoks selline uus nähtus, et miks suhtuda sellesse automaatselt tõrjuvat, mitte uudishimuliku elevusega, et mida kõike selle kooriga koos saaks teha. See oli ka meie jaoks üllatus," tunnistas õiguskantsleri büroo puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder.

Viipekoori peole pääsemise küsimuse lahendamise tuules kutsus õiguskantsler ühe laua taha nii laulupeo sihtasutuse kui ka kultuuriministeeriumi esindajad. Jõuti järeldusele, et pelgalt puude alusel mõne koori välistamine on selge diskrimineerimine ning ka viipekeelse koori osalemine laulupeol ei ole välistatud.  

"Sihtasutuse juht ütles meile, et kui see pidu juulis läbi saab, haaravad nad kohe härjal sarvist ja koostöös kooriühinguga ning viipekeelse kogukonnaga sõnastatakse kriteeriumid, et tekiks reaalne võimalus laulupeol osaleda," tõi Uder välja.

Puuetega inimeste kojas harjutab koor viipekeelset hümni enda esimese muusikavideo salvestuseks. Laulukaare all plaanitakse esineda aga hiljemalt 2028. aastal toimuval peol. 

"Eestlaseks olemine annab nii palju, see on osa minu identiteedist, kuid ühiskond seab nii palju barjääre, et ma ei saa täielikult olla see, kes ma kurdina olen. Ma tahan näidata, et ma olen täieõiguslik eestlane. Mul on see identiteet, aga lihtsalt need barjäärid on paraku liiga suured," nentis Andrejev.