Eesti Puuetega Inimeste koja EPIK-nimeline segakoor sai laiemale üldsusele tuttavaks jõulude paiku, kui laulu- ja tantsupeo SA lükkas tagasi nende kandidatuuri sel suvel toimuvale 28. üldlaulupeole. Möödunud nädalal võttis teema luubi alla ETV saade "Pealtnägija".

Esmaspäeval kohtus kultuuriminister Heidy Purga laulupeo korraldajatega. Kohtumisel ei leitud lahendust viiplejate koorile EPIK, kuid minister ütles, et ta usaldab kunstilist meeskonda ja sihtasutust, et mingil viisil viiplejate koori osalemine laulupeol lahenduse leiab.

Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul oli kohtumine ministriga sõbralik ja üksmeelne.

"Me arutlesime selle üle, millised on lauluväljakul puuetega inimeste kaasamise võimalused, kuidas laulu- ja tantsupeo sihtasutus vastavalt EPIK-u ettepanekutele, nõuetele ja reeglitele puuetega inimeste pääsu lauluväljakule tagab ja millised võimalused on nende inimeste kaasamisel näiteks ühehäälse Eesti hümni laulmisse ja kas seda on võimalik teha. Selle otsuse ja arutelu me veel võtame oma kunstilises toimkonnas koosolekul vaagimiseks," rääkis Jürgenson "Vikerhommikus".

Jürgenson selgitas, et kui EPIK-u koor laulupeo registrisse kanti, ei osanud laulupeo korraldajad arvata, et tegemist on viiplejate kooriga.

"See ilmnes minu jaoks novembri keskel, kui dirigent Edmar Tuul palus minuga kokkusaamist ja meil oli kahekesi väga põhjalik tunniajane koosolek, kus ma proovisin aru saada, mida need inimesed suudavad, millest ja kellest see kollektiiv koosneb, kuidas üldse nende väljendusvorm sobituks meie laulupeo lauljate hulka. Ühtlasi sai meil Edmariga kahe peale selgeks, et see koor ikkagi ei laula, kuna nad ei tee häält ehk nad ainult viiplevad kätega. Selle teadmisega läksin oma kunstilise toimkonna koosolekule, lubades Edmarile vastust, et me arutame nende teemat oma dirigentidega, mida me ka tegime," meenutas ta ja lisas, et ka kunstiline toimkond jõudis sama otsuseni.

"Need inimesed on kindlasti väga kenad ja toredad, aga laulmine eeldab heli tekitamist ja hääle tekitamist. Tegelikult eeldab ka laulupeole pääs meie nõudmistes mitmehäälsete partituuride omandamist. Need nõuded ja kriteeriumid on meil üle aasta laulupeo kodulehel väljas, koorid, kes meile täna ette laulavad, on selle materjali omandanud. Kuna EPIK-koor ei ole omandanud repertuaari, ei ole ostnud välja õppematerjali ja tegelikult ka häält ei tee, siis meil ei ole täna pädevust nende viiplemist hinnata," lausus laulupeo kunstiline juht.

"Edmar küsis, kas on mõtet tulla, mina ütlesin, et meie dirigentidena ei ole pädevad viiplemist kuidagi hindama ja ei ole mõtet tulla, ja kuna laulupeole on praegu väga suur konkurss ning kõik koorid ei mahu laululavale ära – me ei saa teha midagi selle vastu, et laululava on täpselt nii suur, nagu see on, ja kuskile poole seda venitada ei anna –, siis õiglustunne on see, kus meil ikkagi tekkis see otsus, et laulma pääsevad lauljad. Muusikuna panen ennast sellesse olukorda, et laval on artist, kes suudab mängida pilli, instrumenti, isegi kui see instrument on tema hääl."

Jürgenson lisas, et inimesed, kes kaare alla valituks ei osutu, saavad peost pealtvaatajana ikka osa võtta. "See ei ole päris nii, et kui ma laululavale ei mahu, siis ma sellest kuidagi osa ei saa ja mind alavääristatakse."

Õiguskantsler on viidanud, et tulevikus võiksid ka viiplejate koorid läbida konkursi, mille järel pääseksid parimad laululavale. Kuigi Jürgensoni sõnul on see mõte väga tore, ei tea ta kedagi, kes oleks võimeline viiplejate laulu hindama.

"Dirigendid need küll ei ole, ja ma pole ka kindel, et viipekeele tõlgid, kes praegu seda viiplemist vahendavad, on võimelised jälle hindama viiplemise muusikalist partituurijärgset poolt. Minu mõistus natukene tõrgub seda kahte asja ikkagi kokku liitmast ja minu haridus ei anna mulle seda pädevust selle üle otsustada või neid kriteeriume kokku panna."

Seda, et erivajadusega inimesi peole üldse ei lubata, Jürgensoni sõnul ei ole.

"Puuetega inimesed on täna koorides, aga kriteerium on see, et neil on hääl, nad peavad viisi, nad suudavad materjali omandada. Selles mõttes me ei ahista ega alaväärista kedagi, lihtsalt on oluline, et inimene suudaks neid laulda ehk et kui mõni viipleja oleks täna mõnes kooris kaasatud lauljana ja kui ülejäänud koor laulab ja mõni laulja viipleb, ega me siis teda välja ei arva. Koor on ikkagi tervik, mis pääseb laulupeole täies koosseisus, kui ta suudab partiid esitada," lausus dirigent.

Jürgenson leiab, et igasuguste teemade üle on mõistlik arutleda ja leida parimaid lahendusi, aga selleks tuleb võtta oma aeg ja teha seda rahulikus olukorras. Ta märkis, et parasjagu on kätte jõudnud kõige kiirem prooviperiood, mil on keeruline antud olukorda lahendada. Küll aga nentis ta, et erinevate valupunktide päevakorda tõusmine ja lahendamine käib laulupidudega kaasas.

"See tundub mulle ülekohtune ja ebaõiglane selles mõttes, et mina muusikuna, kunstilise juhina olen võtnud vastutuse teha üks ilus laulupidu kahe kontserdiga, õpetada ära inimestele muusika, pakkuda parimat läbi musitseerimise, aga mul tegelikult ei ole jõudu, jaksu ja pädevust lahendada Eesti vabariigis ette tulevaid murekohti oma dirigentide meeskonnaga," nentis ta.