"Minu poole pöördus laulu- ja tantsupeo sihtasutuse ja laulupeo kunstiline meeskond ja mul on väga hea meel, et nad leidsid selle võimaluse tulla sellel kibekiirel ajal ühiskonda puudutanud teemat arutama. Peale kohtumist on mul hea meel, et soovitakse lahendus leida," ütles Purga.

Minister ütles, et ta usaldab kunstilist meeskonda ja sihtasutust, et mingil viisil viiplejate koori osalemine laulupeol lahenduse leiab.

Vastuseks küsimusele, miks minister selle teema korraldajatele ebamugaval ajal tõstatas, vastas minister, et ligipääsetavuse teemaga tuleb tegeleda kõikidel valdkondadel, ka kultuuriministeeriumil.

"Siiani on ka laulu- ja tantsupeo sihtasutus sellega tegelenud," sõnas Purga. "Ma arvan, et kui selle aasta laulu- ja tantsupidu on toimunud, siis saame üheskoos aru pidada, kuidas järgmistel kordadel oleks võimalik ligipääsetavust paremaks muuta," sõnas minister.

Purga rõhutas, et reeglid 2028. aasta peoks paneb paika sihtasutus ja kunstiline toimkond.

Miks ta viiplejate koori teema üles võttis, tulenes ETV saatest "Pealtnägija", ütles Purga.

"See oli peegeldus ERR-is näidatud saatele ja see on olnud ka mind isiklikult puudutav teema," lisas minister.

Toomla: viiplevad inimesed võivad hümniga ühineda

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht, koreograaf Margus Toomla ütles, et üks lahendus tekkinud teemale on see, et sihtasutus püüab leida võimaluse viiplevatele inimestele selle aasta laulupeol hümniga liituda.

See lahendus ei puudutaks ainult viiplejate koori EPIK, vaid ka teisi viiplevaid inimesi. Samuti ei toimuks viiplejate laulmine laulukaare all, vaid mujal lauluväljaku alal.

"Hakkame otsima võimalusi, kuidas seda teha, võibolla koostöös ERR-iga. See on nüüd mõtte ja arendamise küsimus. Kuidas ta minema hakkab, ei tea," sõnas Toomla.

Toomla sõnul pole veel paika pandud, kas viiplejate koor või koorid ka 2028. aastal laulupeole ette laulma või esinema pääsevad.

"Täna valmistame ette selle aasta pidu. Eesmärk on koos Eesti rahvaga kokku tulla ja ilusti pidu ära pidada. Peale seda hakkame vaatama, mis 2028. aastal toimuma hakkab. Praegu on sellest veel vara rääkida," sõnas Toomla.

Segakoori EPIK laulupeolt kõrvalejäämine jõudis avalikkuse ette, kui koorijuht Edmar Tuul palus õiguskantsleri hinnangut olukorrale, kus laulu- ja tantsupeo sihtasutus ei lubanud viiplejate koori ettelaulmisele. Madise leidis, et puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda, kuid sihtasutuse juhid teatasid, et hindamiskriteeriumite puudumise tõttu ei saa koori hinnata enne 2028. aasta laulupidu.