Viimastel aastatel on kurtide kogukond, eriti Eestis, astunud palju suuremaid samme ühiskonnas osalemise ja nähtavaks muutumise suunas kui kunagi varem. Üks olulisemaid neist on olnud viipekeele ja kurtide kultuuri esindatus avalikel üritustel nagu näiteks Eesti Laulu finaal, Eurovisiooni lauluvõistlus jne. Samas on siiani tekkinud palju arusaamatusi ja vastuseisu, mis tõstatab küsimuse, kuidas saavutada ligipääsetavus ning võrdsed võimalused kõikidele ühiskonnaliikmetele.

Eestis on kurtide kogukond ajalooliselt pidanud olema võrdlemisi varjus, kuna paljude aastate jooksul arvati, et meil ei ole oma keelt. Meid peeti sageli "lollideks" ja meie emakeelt – eesti viipekeelt – ei tunnustatud ega väärtustatud. Tegelikkuses oleme me täisväärtuslik osa ühiskonnast, kellel on samasugused õigused ja võimalused nagu kõigil teistel. Meil on oma keel, oma kultuur ja oma ajalugu. Meie õigused ei tohiks olla vähem väärtustatud, isegi kui meie keel ei ole kõigile arusaadav.

Kuna mina ise olen kurt ja minu emakeel on eesti viipekeel, tunnen ma, kui oluline on, et meie kogukond saaks olla osa igapäevaelu olulisematest üritustest, sealhulgas muusika- ja kultuurisündmustest. Kui me räägime ligipääsetavusest, siis ei saa lihtsalt rääkida füüsilistest takistustest, vaid ka keelebarjäärist, mis takistab kurtide inimeste osalust ühiskonnaelus. Kui laulupeod on loodud kõigile, siis tuleb tagada, et ka kurtidel inimestel oleks võimalus esineda, et meie keel ja kultuur oleks esindatud.

Mõnikord öeldakse, et organisatsioonides, mis on seotud suurürituste korraldamisega, ei osata viipekeelt ja see seab piiranguid sellele, kuidas meie kogukonda kaasatakse. Aga kas ei oleks mõistlik, et sellistel juhtudel moodustatakse eraldi komisjon, mis koosneks inimestest, kes seda keelt valdavad ja suudaks õiglaselt hinnata, kas meie kultuuriline panus üritusele sobib? Miks peab kurtide kogukond olema see, kes peab pidevalt tõestama oma väärtust? Meie kultuur ja selle esindatus on täpselt sama väärtuslik nagu kõigi teiste kultuuride esindatus.

Peame lõpetama mõtteviisi, mis käsitleb kurte inimesi kui "teistsuguseid" ja "võimetuid" ning hakkama mõistma, et meie õigused ei erine teiste inimeste õigustest. Meil on õigus ja vabadus osaleda avalikel üritustel just nagu igal teisel inimesel.

Kurtide kogukonna esindatus üritustel nagu laulupeod on oluline mitte ainult meie jaoks, vaid kogu ühiskonna jaoks. Kui me loome keskkonna, kus kõik inimesed saavad osaleda oma kultuuri ja keele kaudu, siis see mitte ainult ei tugevda me ühiskonna ühtekuuluvust, vaid avardab ka mõistmist ja aktsepteerimist teineteise vastu. Meie ühine ülesanne on teha ühiskond ligipääsetavaks kõigile – see tähendab, et kõikidel peab olema võimalus olla nähtavad ja kuulatud.