Eelmise aasta detsembris lükkas laulu- ja tantsupeo sihtasutus tagasi Eesti Puuetega Inimeste Koja koori EPIK kandidatuuri tänavusel laulupeol. Eesti viipekeele valdajatest koosneva 12-liikmelise koori dirigent Edmar Tuul pöördus seejärel õiguskantsleri poole.

Teema sai laiema kandepinna pärast "Pealtnägija" käsitlust 12. veebruaril. Tekkinud olukorra lahendamiseks kohtus 16. veebruaril laulupeo korraldajatega kultuuriminister Heidy Purga. Ehkki kohtumisel ei leitud lahendust viiplejate koorile EPIK, ütles minister, et usaldab kunstilist meeskonda ja sihtasutust ning loodab, et mingil viisil viiplejate koori osalemine laulupeol lahenduse leiab.

Diskussioon selle ümber, kas ja kuidas on viiplejaid võimalik laulupeole kaasata kestab. Ühe argumendina on korduvalt kõlanud, et lätlased on seda juba teinud. 2023. aastal toimud juubelilaulpeol esitati Läti hümni koos viiplejatega esiplaanil.

Lugu ulatub aga kaugemasse aega, kui koroonapandeemia järel hakkas Läti laulupidude üldjuht Ints Teterovskis koos noortekooriga Balsis mõtlema selle peale, milline ühiskonnagrupp ei saa laulupidu nautida. Teterovskis rääkis Klassikaraadio saates "Delta", et esialgu hakkas ta kurtide ja vaegkuuljate kogukonda kaasama oma koori kontsertidele. Neil olid abiks ka viipekeele tõlgid ja lavastaja Juris Jonelis, kes oli ka 2023. juubelilaulupeol ühe kontserdi lavastaja.

Jonelis soovis initsiatiiviga jätkata ka laulupeol ja kaasata sinna viiplejad. Üheskoos otsustati esitada Läti hümn. 20 viiplejast mõned olid kurdid, ülejäänud vaegkuuljad ja enamik neist viipekeele tõlgid. Dirigendi sõnul võeti eksperiment ühiskonnas hästi vastu, ehkki kurtide ja vaegkuuljate hulgas tekkis ka diskussioon, miks neid esindasid viipekeele tõlgid, mitte kurdid ja vaegkuuljad.

Teterovskise sõnul võttis koorikogukond viiplejad hästi vastu ning neid kaasati ka ühe teise laulu esitusse, mida Teterovskis juhatas. Selle kolme viimast sõna "Lätlased on laulurahvas" viiplesid kõik koos.

Tänavusel Läti koolinoorte laulupeol on kaare all kolm viipekoori

Tänavu toimub Lätis koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Seal osaleb kolm koolikoori, kus laulavad kurdid ja vaegkuuljad. Mõnes kooris on koos nii lauljad kui viiplejad. Teterovskis selgitas, et erikooli õpilastele toimub eraldi kontsert, aga ühendkoori lõpuplokki on nad oodatud koos teistega – nad on ühes kohas koos ja viiplevad ühehäälselt viisihäält. Neid juhatab eraldi viipekoori dirigent.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutus Eestis ütles, et üks põhjus, miks viiplejaid ei saa laulupeole kaasata, peitub selles, et pole kriteeriumeid, mille järgi nende esitust ettelaulmisel hinnata. Teterovskis selgitas, et ka Lätis tuleb viiplejatel ettelaulmisel käia, kuid neid hinnatakse teistest lauljatest erinevalt. "Nad ei konkureeri teiste kooridega samal tasemel, vaid neile on eraldi kriteeriumid loodud," märkis ta.

Nii dirigendid kui ka viipekeele tõlgid kasutavad manuaaltehnikat, andes oma infot edasi käte kaudu. Läti kogemus näitab, et viiplejad ei saa aru tavalisest dirigendist, vaid neil on vaja oma dirigenti, kes näitaks neile õiges rütmis viipeid.
Teterovskis rääkis, et hetkel pole veel selge, kes viipekoore ettelaulmisel hindab, kuid tõenäoliselt lubatakse neil lihtsalt laulupeol osaleda, seda kaasamise eesmärgil.

Teterovskis rõhutas, et viiplejate kaasamine on ka Lätis veel lapsekingades ning on palju küsimusi, mis vajavad lahendamist. Teterovskis teeb praegu doktoritööd, mille käigus ta püüab leida dirigeerimistehnika, millega juhatada nii lauljatest kui ka viiplejatest koosnevat koori.