"Jõuda Hiiu saarelt juubelipäevaks Londonisse, saada kuulsas Wigmore Hallis osa suurepärasest kontserdist ning ka ise Londonis saksofonil üles astuda – seda pole juhtunud ammugi iga pillimehega, ka elu tähtsaimal hetkel," meenutas Avo Tamme oma äsjast, kõige värskemat elamust. "Selle kingituse tegi mulle kui oma esimesele õpetajale mu omaaegne õpilane saarelt Joonas Lepna. Tema kutsus mind sünnipäevaks Londonisse ühe silmapaistvama, Ameerika saksofonisti Joshua Redmani kontserdile, kes seal mängis koos norra džässiviiuldaja Ola Kvernbergiga. Joonas tutvustas mind Redmanile, kes mind ka 80. sünnipäeval õnnitles. Pärast mängisime Londoni ühes pargis koos Joonaga kontserdi, tema sopransaksofonil, mina tenorsaksofonil ja scatil," lisas ta.

Avo Tamme kutselise pillimehe tegevus on kestnud juba ligemale kuus aastakümmet. Tema repertuaaris on olnud eelistatult Eesti muusika, mis ühe džässimehe puhul pole sugugi tavaline. Siin on palju ta enda loomingut, tema enda pillidest sündinud ning neile loodud džässipalu, sagedasti mõjutustega meie rahvamuusikast, viimastel kümnenditel ka paikkonnast, kus ta elab, Hiiumaalt. Avo Tammele kuulub au olla esimene omaenda loominguga džässikava autor ja esineja heliplaadil, LP "Eesti loits" ilmus firmalt "Melodija" 1991. aastal. Tema kaaslasteks on siin Tiit Paulus kitarril ja Toivo Unt kontrabassil. Tamme looming on valdavas osas pillimehelik-instrumentaalne džässmuusika, vaid nii saab sündida üks tõeline džässitunnetus, arvab Avo Tamme ise. Tema selles žanris kirjapandud teoste koguhulka tuleb arvestada mitte sadade, vaid juba tuhandetega.

Avo Tamme on sündinud 11. septembril 1938. aastal Tallinnas. Varakult oma pillihuviga silma paistnud noormees tegi debüüdi saksofonistina 1959, mil ta hakkas mängima Tallinna Autobussipargi ansamblis Uno Loobi juhatusel. Loobi käest sai ta ka juhtnööre pillimänguks. Nüüd järgnesid mängimised Ants Müüri, Raivo Tammiku ansamblites, Juveelitehase bigbändis, ansamblis Omega, samuti Horre Zeigeri ja Tallinna Otsa kooli bigbändis. Muusikaõpetust sai ta 1968 Uno Naissoo džässiharmoonia kursustelt.

Kutselise muusiku teed alustas Avo Tamme 1964. aastal restorani Gloria ansamblis, mängis ka Tallinna varietees, restorani Kungla ansamblis selle juhina, omanimelises džässikvintetis jt ansamblites. Töö restoranis Kungla jäi talle viimaseks, järgnes vabakutselise muusiku elu. Mäletan, ansamblis basskitarril kaasa tehes – ja nii oli tal ka mujal – et muusikaõhtut alustas alati kontserttund, kus Avo sai ennast džässi suunal "välja" mängida ja midagi põnevamat proovida. Ta oli väga nõudlik, tahtes parimini teha seda, mis hetkel ees ootas.

1971. aastal korraldas Avo Tamme Harjumaal Kirovi-kolhoosi klubis esmakordse põrandaaluse džässifestivali, millel osalesid peaaegu kõik meie tollal silmapaistnud džässimuusikud. Sõna džäss oli okupatsioonivõimu ideoloogide silmis läänelik ja ebasoovitav, selle üritused, kokkutulekud ja kontserdid mõnigi kord lausa keelatud. Aastail 1982-1991 sai Avo Tamme erinevate ansamblitega mängida ka festivalidel väljaspool Eestit. Sageli võiski juhtuda nii, et kui mõnd üritust ei lubatud Eestis korraldada, viidi see mujale, ja mujal keelatut oli vahel võimalik Eestis teha. Saadi käia džässiüritustel Vitebskis, Minskis, Leningradis, Thbilisis, Bakuus, Klaipėdas, Soomes Poris, Joensuus, Kotkas jm. Vitebskis mängis ta esimese meie muusikuna soolokava saksofonil. Neil aegadel täienes ka tema pillivalik, Avo Tammest sai tunnustatud multiinstrumentalist: saksofonide kõrval hakkas ta mängima flööte, löökpille, klahvpille, parmupilli, torupilli ja muud, esinedes neil pillidel oma džässikavades. Džässile on Avo Tamme pühendanud olulisima osa oma tegevusest ning loomingust. "Džäss on minu suurim ja igavene armastus," on Tamme öelnud. Hea pillimehena on ta olnud hinnatud ka lauljana. Paljud tema lugudest ja esinemistest on jäänud salve raadios ning heliplaatidel. Nii on ta mängu ning loomingut vahendanud ka mitmed raadioprogrammid välisriikides. Kolmel aastal on Avo Tamme endanimelise ansambliga kutsutud mängima ka Jazzkaarel, viimati 2001. aastal. Paljude teoste hulgas, mida vääriks esile tuua, on mitmel aastal mängitud sariteos "Kõpu loojangumuusika", selle algusosa mängis Andres Mustoneni džässkvartett 2005. aastal, see on Kõpu tuletorni päikeseloojangu kontserdisari.

Pillilugude vahel sündisid vähemdžässilikud lood, laulud, ka laule on tal rohkem kui sadakond. Mitmed neist on saanud populaarseks ning meeles meil siiani. Avo Tamme laulud noppisid võite ja auhindu Arne Oidi nimelistel ning "Tippmeloodia" konkurssidel. Need on laulnud populaarseteks eeskätt Heidy Tamme, ja nimetada vääriks neist päris mitmeid: "Aeg annab kõik", "Mustamäe valss", "Me pole enam väikesed", "Kui me lapsed on kord suured", "Hällilaul", "On õigus muutuda", "Mis on õnn?", "Üks paat oli lagedal merel" jt. Tema lihtsana tunduvais lauludes väljendub meie kodutunne, meie rahvapärane olme ja eluviis, see rahvalik toon, mis on jätnud mitmed tema loodud laulud, vahel nii viisi kui sõnadki, väga paljude südamesse. Laulutekstide autorina tegi ka temaga koostööd, nagu meie nimekate Uno Naissoo, Arne Oidi, Valter Ojakääru ja teistega, andekas laulusõnameister Heldur Karmo. Sõnad sündisid heliloojate tellimisel sageli kombel, et viis või teema olid heliloojal juba olemas, ja sõnad kirjutas Karmo nende peale. Võiks öelda, et Avo Tamme laulud on enamjaolt stiilis, mida M-me Ingrid Rüütel on muusikateadlase-folkloristina põhjalikult uurinud, see on nn uuem rahvalaul. Nende laulude tuntust ei kahanda ka helilooja enda humoristlik hinnang, et need on tema "laadalaulud". Tore on meenutada, et Uno Naissoo laulu "Lõputa ring" sõnade autoriks on omakorda Avo Tamme, see oli maestro Naissoo soovil, kes Tamme tegevust kõrgelt hindas.

Ammu enne Eesti taasvabaks saamist, 1970ndate keskpaiku, jättis Avo Tamme pealinna ja oma sünnilinna maha ning asutas enda elu Hiiu saarele. Hiiumaalt, täpsemini Saarnaki eksootiliselt laiult on pärit Avo Tamme emapoolsed esivanemad. Avo Tamme pere praegune metsatalu asub aga Kitsa külas, krundi piir ulatub mereni. See on Emmaste vallas (praegu Hiiu vald) Nurste lähistel. Kes Avo Tammet paremini tunneb, ütleb, et ega tal polekski vaja kodusaarelt välja sõita, sest tal on kodus kõrgel tasemel kõik tehnilised võimalused muusika tegemiseks olemas. Ta tunneb muret Hiiumaa kultuurilise olukorra pärast ning lööb ka ise kaasa mitmel pool: peale muusikutegevuse on ta olnud tasemel fotograaf, ka skulptor, ning ajakirjanik, ja luuletaja ning jutukirjanik.

Kui Avo Tammele kingiti torupill, hakkas ta ka sellele pillile kirjutama, ja nüüdseks on tal torupillipalu enam kui 500. Kaheksal õppeaastal (kuni 2004) töötas ta saksofoni- ja torupilliõpetajana Käina kaunite kunstide koolis. Kui muusikafestivalide buum jõudis ka Hiiumaale ning Kassarisse ja Muhule, kutsuti Avo Tamme neil osalema, ta mängis ansamblis kas oma õpilaste või omaenda poegadega. Saksofonistist pillimeistrina tundis Tamme muret, et Hiiumaal pole ühtki rahvalikku puhkpilli, ja ta hakkas valmistama sealsest puust hiiu pasunat, millele andis nimeks "omnus". Neid pille on mängitud mitmel pool ja erinevatel puhkudel ning nad on olnud väljas näitustel. Avo Tammel on kodus ka unikaalne, väga rikkalik plaadikogu.

Rudolf Tobiase mälestuspäevadel, mille korraldajaid oli Vardo Rumessen, on Tobiase maja-muuseumi õuel Käinas esinenud torupillil tema õpilane Joonas Lepna. Koos Joonaga on nad üles astunud mitmel festivalil ja muul üritusel. Joonas on lennanud kaugele, nüüd on ta lõpetanud saksofoni erialal Kuningliku Muusikakõrgkooli Stockholmis, tegutseb saksofoniõpetajana ning mängib mitmes ansamblis Rootsis.

Avo Tamme meenutab oma viimaste aegade esinemisi. "Möödunud aastal tegin koos oma poegade Arty ja Vellega kolm etendust Hiiumaal, ühe neist koos lavastaja ja kirjaniku Andres Noormetsaga. Arty mängis viiulil, Velle kitarril, mina ikka saksofonil. Sel suvel tegime etenduse Vellega Adilas, Tom Valsbergi täiskasvanute laagris, kus laulsin oma laule, mängisin oma lugusid ja rääkisin rahvale oma omnilisi muinasjutte," meenutas ta.

Mõni päev tagasi, 19. septembril leidis põneva sündmusena aset Velle Tamme debüütsoolokontsert Tallinnas, nagu juubelikingitusena isale – Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava sarjas "Wednesday Live", esinemispaigaks Kärbes Kitchen & Bar. Velle on Avo Tamme noorim poeg, lõpetanud Otsa-kooli kitarri erialal Mart Soo õpilasena.

Ja taas oma järgmise raamatu trükis avaldamisest: "Mõtlesin selle välja anda oma juubeliks, kuid asi osutus liiga kalliks. See on täiesti uus žanr, omniline proosatuste kogumik pealkirjaga "Hiiumaal on sõnadel hea olla". Nüüd, kui sain kultuuriministrilt tänukirja koos väikese preemiaga, saan selle avaldada. Mul on ilmumata käsikirju veel mitmeid, näiteks "Hiiumaa muinasjutud", ka torupillilugude kogumik, kuid Hiiumaal ei tunta nende vastu huvi. Siinne kultuur on kuhugi kaldunud ja vohab oma rada," ütles Avo Tamme.