Sel suvel ilmus Evelin Võigemastil koos Nubluga lugu "Arbuusisuvi". "Vahel tuleb võtta elus riske, mis tähendab, et tuleb võtta vastu võõras telefoninumber, mis helistab, Nublu väga viisaka noormehena helistas ja tutvustas ennast: "Kuule, Evelin, kas tahad lugu teha koos?"," selgitas ta.

Lisaks Nubluga valminud loole mängis Võigemast sel suvel ka Andres Puustusmaa lavastuses "Turbulents". Selles aga tema sõnul midagi imelikku ei ole, et näitlejad suvel töötama peavad. "Mina puhkan näiteks praegu, ma ei tee proove, kogun inspiratsiooni, olen valmis tulevasteks töödeks," nentis ta ja lisas, et kui on hea koosseis inimesi, siis võib teha tööd igal ajal.

Tänavu valminud "Orvud" jäi Evelin Võigemasti viimaseks tööks Tallinna Linnateatri viimase koosseisulise näitlejana. "Teema raskusest hoolimata oli see üks armsamaid prooviprotsesse, mis on olnud ning kuna ta jäi ka koosseisulise näitlejana viimaseks, siis on ta kuidagi eriti kallis kohas südameks."

Selle kohta, mida tähendab vabakutseline olemine, ei oska Võigemast veel midagi öelda. "Periood on olnud veel lühikene, aga eelkõige tunnen seda, et mul on oma elu jaoks rohkem ruumi, mida iganes see elu iga päev sisaldab," ütles ta ja lisas, et talle meeldib oma elu sees olla. "See ei tähenda, et mul on kõik kastid elus suurepärased, ma maadlen ka igasugu asjadega, ma olen ikkagi päris inimene."

"Kui ma järele mõtlen, et millal ma teatris publikuna olles kõige rohkem liigutatud ja puudutatud saan, siis enamasti sellisel juhul, kui ma unustan ära, kes olen mina, mis on minu enda professionaalsed oskused ja saan kõige paremas mõttes tagasi lapseks," tõdes ta ja lisas, et see juhtub, kui lavastaja on loonud maailma, mis avaneb ja elavneb ning muutunud nii reaalseks. "Ma suudan seda seletada tagasi lapseks saamisega."