Siseministeerium sai Aleksandri kiriku omanikuks kümme aastat tagasi peale koguduse pankrotti. Riik on püüdnud olla märgilise tähtsusega hoonele hea peremees. Kuppelsaalile tehti avariiremont, varinguoht on kõrvaldatud, kiriku lagunemine peatati.

Valminud on ka suurejooneline renoveerimisprojekt kiriku muutmiseks kontserdisaaliks. Paraku osutusid ümberehitustööd liiga kalliks ja paar aastat tagasi pandi projekt pausile. Praegu on siseministeeriumil vahendeid vaid kiriku avatuna hoidmiseks.

"Kirikuhoone taastamiseks riigi jõud ei ole raugenud. Lihtsalt meil on olnud ju siin selle kümnendi alguses Covid, Ukraina sõda, kõik sellega kaasnev. Riik peab paratamatult tegema valikuid eelarve kasutamises ning kahjuks nende valikute hulka Narva Aleksandri kirikuhoone restaureerimine ei ole veel jõudnud," selgitas siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja Siim Vahi.

Narva linnavõimu hinnangul võiks Aleksandri kirikust saada üks Eesti parimaid kontserdisaale, mis aitaks elavdada piirkonna kultuurielu ja majandust. Seepärast peaks riik taastamistöödega jätkama. Esialgu piisaks isegi vaid kirikusaali kordategemisest.

"Lihtsalt see saal oleks meie elanike ja kogu Ida-Viru piirkonna jaoks väga hea. Pöördume veel kord sellise sügava palvega leida sellest üle 20 miljardilisest eelarvest see 3,5 miljonit. Et saaliosa, mis täna lihtsalt on kasutu, et saaks see korda," ütles Narva linnapea Jaan Toots.

Siseministeerium on kiriku osalist renoveerimist kaalunud, kuid ka 3,5 miljoni eraldamine käib hetkel riigile üle jõu. Narva võiks selle töö ise ära teha, kuid ei saa.

"Me oleks ammu võtnud laenu ja ära teinud. See kuulub riigile, see kuulub siseministeeriumi bilanssi ja ühegi seadusenipiga me ei saa ise teha," lisas Toots.

Narva Aleksandri kiriku täisrenoveerimine maksab ligi kümme miljonit eurot.