Avalikus kirjas tõi filmivaldkond välja, et aeg-ajalt räägitakse riigieelarve aruteludes filmikunstist kui kulust. "See vaade on vale ja kohatu, sest lisaks kultuurilisele väärtusele on film ka arvestatav majandustegevus. Tootmise kasv tähendab tööd Eesti ettevõtetele, uusi töökohti, maksutulu. Kui tootmine aga hoopis kahaneb ja muutub seejuures ka prognoosimatuks, kaovad kiiresti inimesed, ettevõtted ja kompetents."

Valdkond selgitas, et Eesti filmitootmise riiklik rahastus on viimastel aastatel olnud seitse miljonit eurot aastas. "Meie ettepanek on tõsta see kümne miljoni euroni ning suunata täiendav kolm miljonit eurot eelkõige lastele ja noortele mõeldud eestikeelsete audiovisuaalteoste loomisse."

"Eesti oli osaline septembri alguses Prantsusmaal toimunud Lumière Summitil, kuhu president Emmanuel Macroni kutsel olid kogunenud Euroopa ja maailma audiovisuaalvaldkonna otsustajad, loojad, suurstuudiod, platvormid ja tehnoloogiaettevõtted. Kohtumise keskmes oli Euroopa audiovisuaalsektori tulevik: kuidas olla konkurentsivõimeline ajal, mil selle valdkonna majanduslik ja strateegiline tähtsus kasvab kiiresti," rõhutasid nad ja lisasid, et kui isegi Prantsusmaal tajutakse, et globaalses kontekstis hakkavad nemad kaotama oma nägu, siis Eesti puhul on see oht kordades suurem.

"Me ei tohi olla siin sabassörkija, seda enam, et vastupidine on võimalik. Praktikas ei meelita välisinvesteeringut üksnes turu suurus, vaid määravaks saavad konkreetsed tingimused. Näiteid on palju, piirdume siinkohal värskeima saavutusega: Veneetsia festivali Kuldlõvi võitis taanlaste "Tundmatu naine", mille kaasprodutsent oli Eesti produtsent Esko Rips, kes osales projektis oma kolmes Balti riigis tegutseva Nafta Films ettevõtte kaudu. Põhjamaade suurim ja enam kui saja aasta vanune filmitootmisfirma Nordisk Film usaldas Eesti produtsenti, kuid tootmiseks vajalik keskkond leiti hoopis Lätis," selgitasid valdkonna esindajad.

Kirjas toodi välja, et Film Estonia välisinvesteeringute tagasimakseprogrammi 2026. aasta eelarve oli 9,2 miljonit eurot ja see maht täitus kahe tunniga. "See on selge turusignaal ning me oleme jõudnud väga suurte tootmisettevõtete vaatevälja. Ometi on valitsus otsustanud vähendada 2027. aasta rahastust nelja miljoni võrra, 5,2 miljoni euroni. Just nüüd, kui nõudlus kasvab, vähendame oma võimekust seda nõudlust Eestis vastu võtta! Miks?"

"Kui riigil on raha vähe, peaksime eriti hoolikalt vaatama, millised otsused aitavad Eestisse uut raha sisse tuua. Filmitööstus on paraku üks väheseid kunstivorme, mis suudab meie majandusse märkimisväärses mahus välisraha meelitada. Seepärast leiame, et ajal, mil rahvusvahelist kaalu omav filmitööstus on pilgu pööranud meie poole, pole tark tegu vähendada investeeringuid, mille kaudu meie majandusse välisraha juurde tuleks," rõhutasid nad.

Avalikule pöördumisele kirjutasid alla Eesti Kinoliit, Eesti Filmi Instituut, Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Animatsiooni Liit, Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Stsenaristide Gild, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Montaažirežissööride Gild ja Pimedate Ööde Filmifestival.