Tartu kunstikool tähistab tänavu 75. aastapäeva. Juubeliaastat tähistatakse Pallase galeriis kolme näitusega, mis toovad vaatajani kooli kogudest pärit eri kümnendite õpilastöid. Väljapanekud vaatavad nii kunstikooli ajaloole kui ka sellele, mis on kooli juures aastakümnete jooksul muutunud ja mis jäänud samaks.

Direktor Kadi Kreisi sõnul on Tartu kunstikool omadega heas kohas, sest koolis pole kunagi varem nii palju noori õppinud. Põhjuseid, miks kunstikooli vastu suurt huvi tuntakse, on Kreisi sõnutsi mitu.

"Ühiskond vajab rohkem kunstioskusega inimesi ehk meie tööturg ja ühiskond on muutunud visuaalsemaks ja töökohti on rohkem, kui oli 30 aastat tagasi," märkis ta.

Samuti mängib tema hinnangul rolli see, et tegemist on kutsekooliga. "Lisaks sellele, et me anname väga häid kunsti- ja disainivaldkonna oskusi, anname ka head keskharidust, millega võib liikuda ükskõik, mis suunas. Lihtsalt see tuleb läbi loomingu, loovuse, loomevaldkonna oskuste ja üldkultuurilise hariduse. See on üks lahedamaid mudeleid hariduse omandamiseks. Tänapäev vajab inimesi, kellel on loov mõtlemine. Kunstikool on osanud seda läbi aegade toetada."

Pallase galerii teisel korrusel saab näha Ilja Jakovlevi kureeritud näitust "7 1/2 natüürmorti", kuhu on kooli kogust valitud vaikelud, mille õpilased on maalinud aastatel 1957–2026.

Kreis märkis, et natüürmordi tegemine on oluline osa kunstikoolis õppimisest, sest seda tuleb igal õpilasel teha.

"See on ikka veel metoodiline viis õpetada nägema, õpetada värvi, vormi ja nii edasi. Päris tore, et seitse natüürmorti Tartu kunstikooli fondist, kõik erinevast kümnendist. Väga hästi on näha, kuidas stiilid on muutnud, vormistamised on muutunud ja kõik muu," tõi ta välja.

Ajastuid peegeldavad natüürmordid näitavad ka, kuidas on koolis õppivad noored ajas muutunud.

"Me oleme noorte kool, meile tulevad noored alates 15.–16. eluaastast ja on kunagi ka nooremana tulnud. See aitab kunstikoolil hoida kätt pulsil, olla elus, olla värske. Meile tulevad need noored, kes just astuvad ellu, kes hakkavad piire otsima ja kompama, kes kunstikoolis õppimise ajal saavad täiskasvanuks. Loomingulised inimesed, loomingulised noored peaksid selles vanuses ka vastanduma või küsima seda, miks üldse natüürmorti teha," rääkis Kreis, kelle sõnul on oluline, et kool noori nende teekonnal toetaks.

Galerii keldrikorrusel on avatud Mari-Liis Krautmanni kureeritud näitus "Piiramata pind", mis on pühendatud eelkõige neile, kellel koolitee lõpetamata või kes ühel või teisel põhjusel on seni anonüümseks jäänud.

"Meil on palju suurem kogukond kui vilistlased, sest erinevatel aegadel on kunstikoolis õpitud näiteks sellepärast, et minna edasi õppima ja siis ongi jäänud pooleli, aga inimeste identiteet on ikkagi kunstikooliga seotud olnud. On olnud aegu, kus kunstikoolist on näiteks poliitiliste vaadete tõttu välja visatud, näiteks nõukogude aja lõpp, aga ka neid me loeme oma kogukonna liikmeks, kui nad ise seda soovivad," avas Kreis.

Kreis märkis, et kuigi enam kui 20 aasta jooksul, mil ta on kunstikooli juhtinud, on noored palju muutunud, on õppes nii mõndagi samaks jäänud. Näiteks peab ta oluliseks, et loomingulised inimesed reageerivad ühiskonnas toimuvale. Samuti tuleb reageerida tööturul toimuvale.

"Milliseid erialasid on vaja, mis tööd inimesed teevad. Meil ei ole enam kunstikombinaati ARS, mis kunagi andis kunstikooli nahaeriala lõpetajatele tööd; meil ei ole enam kivi kunstilist töötlemist, sest tehnoloogiad on muutunud. Ehk siis praegu on hoopis 3D, värskelt avasime ruumiloome suuna, on materjaliringlus ja multimeedia. See, mida me õpetame, see peegeldab seda, kus me ühiskonnana oleme, mida ühiskond vajab," avas ta.

Kuid noored, kes nende juurde jõuavad, on direktori sõnutsi tihti sarnased. "Tihti veidi rebelid või alternatiivsed noored, kes oma põhikoolis või eelmises kogukonnas olid natukene teistmoodi. Siin nad leiavad ennast, sest siia tulevad ka teised need, kes on teistmoodi. See ei ole muutunud."

Galerii esimesel korrusel on väljas näitus "Kuhu sa järgmiseks lähed?", kus on eksponeeritud ligi saja Tartu kunstikooli vilistlase tööd. Näitus on persooni- ja ajalookeskne vaade Tartu kunstikooli vilistlastele ning nende teekondadele pärast kunstikooli. Väljapanekut kureerisid Krista Roosi, Katrin Maask ja Maarja Roosi. 

Kreisi sõnul on tal uhke näha, kuhu Tartu kunstikooli õpilased ühel hetkel välja on jõudnud. "Me peame ja võime olla uhked, et see mõju ja sellise kooli, hariduse ja haridusmudeli järgi on vajadus ja sellel on oluline koht," lausus ta.