Tänavu möödub 50 aastast Lennart Meri raamatu "Hõbevalge" ilmumisest. Sel puhul avati reedel Tallinnas lennusadamas samanimeline näitus ning järgmisel aastal jõuab publiku ette Martti Helde lavastatud mängufilm.

Mart Meri meenutas Klassikaraadio saates "Delta", et ta isa oli terve elu väga uudishimulik inimene ning see on uudishimu on ka "Hõbevalge" sünniloos oluline osa, sest kaante vahel said muuhulgas kokku nii geograafia, ajalugu, laevandus, põllumajandus, botaanika kui ka zooloogia.

"Ta ei löönud käega, kui midagi väga põnevat oli kuskil saadaval, näha, kuulda või lugeda. Ilmselt selliste tükikeste kaupa kogus ta endale kirjutuslaua peale, kõrvale ja riiulitele mosaiigi, millest hakkas oma hõbevalget kangast punuma."

Meril on selgelt meeles, kuidas isa öösiti raamatu kallal töötas. "Tihtipeale oli nii, et kui ma hommikul kella kaheksaks kooli läksin, siis ta tuli üllatava näoga uksele ja ütles, et kuhu nüüd. Kui ma ütlesin, et tuleb kooli minna, siis ta imestas, kas kell on juba nii palju. See tähendab, et ta oli kogu öö oma "Hõbevalge" maailmas olnud," kirjeldas ta.

Kui raamat 1976. aastal ilmus, küttis see akadeemikute ringkonnas parajalt kirgi ning tähtsatel ametikohtadel ajaloolised ei teadnud, kuidas sellele reageerida, meenutas Meri.

"Vist ajaloo instituudis korraldati kirjanduslik kohus, kus taheti "Hõbevalget" analüüsida ja näidata, et see on makulatuur. Ma mäletan mingit õhkkonda kodus – Lennartil oli ka palju ajaloolastest sõpru, kes toetasid teda kahel käel ja tekkisid kahed leerid. Minu arust nad arutasid, et mida selle koosolekuga teha. Lennart ütles, et ah, vaatame. Talle soovitati mitte kohale minna. Aga ta tegi nii, et ta jäi nimelt natukene hiljaks, kui koosolek käis, ja istus esimesse ritta ja hakkas kõnelejale otse silma vaatama. Selle peale tundis kõneleja ennast ebamugavalt ja ja lõpetas oma hoogsa kriitika ära ja kuidagi see asi vaibus ilma, et Lennart oleks pidanud ühtegi sõna ütlema. Sellised pinged olid õhus. Need on tegelikult jätkunud kõik need aastakümned."

Samas teab Mart Meri, et kirjanik konsulteeris raamatut kirjutades paljude teadlastega nii Eestist kui ka välismaalt.

"Umbes nii, et kas see tema hüpotees on tõenäoline või on välistatud. Kui siis need akadeemilised inimesed ütlesid, et ei tea jah, välistada ei saa, siis see oli Lennarti jaoks piisav argument. Kui välistada ei saa, siis võis ju nii olla. Mingi tõenäosus, et asjad nii olid, on olemas," avas ta ja lisas, et kuna Lennart Meri oli hariduselt siiski ajaloolane, liitis ta loojana ajaloolase vaate kirjaniku vabadusega.

Seda, kui palju tsensuur "Hõbevalget" muuta käskis, Mart Meri täpselt ei tea. "Aga ma arvan, et tema tekst oli nii detailirohke, tsensorile nii keeruline, et nad lõpuks lõid käega," arutles ta. "Seal oli teistsugune lähenemine ajaloole ja eriti nende aastatel nõukogude Eestis tundub, et see oli rahvale väga oluline."

Kõige olulisemaks pidas Lennart Meri "Hõbevalges" Pythease teemat. "Kui me kunagi arutasime, et võiks "Hõbevalge" uuesti välja anda, siis ta kõigepealt raputas pead ja ütles, et ah, kellele seda vaja on. Käisin talle natukene peale, et raamatuid on juba raske saada ja inimesed ikka küsivad, kas "Hõbevalget" saaks uuesti lugeda. Pika kaalumise peale ütles, et viskame sealt pallasti välja, jätame Pythease alles. See näitab, et Pythease lugu oli talle kõige olulisem, sest see oli ka kõige dramaatilisem ja kõige reljeefsem lugu "Hõbevalges"," avas Meri.

Mart Meri usub, et üks põhjus, miks "Hõbevalge" sündis, oli soov eestlaseid tervistada. Tema sõnul viitab sellele ka raamatu pealkiri – nimelt on hõbevalge hõbedapuru, mida kaabitakse hõbeehtelt. Vanasti kaabiti seda nii, et puru kukkus ohvrikivi lohkudesse, kus oli vihmavesi. Kuna hõbedat on peetud puhastavaks aineks, peeti saadud vett tervitavaks.

"Mulle tundub, et see pealkiri viitab Lennarti soovile tervistada Eesti ajalookäsitlust ja anda inimestele tervistav annus selle raamatu kaudu. Selline filosoofiline lähenemine, aga ma arvan, et tema puhul ei ole see võimatu, et ta tahtis anda avarust," arutles ta.

Kaheksa aastat pärast "Hõbevalge" ilmumist andis Meri välja teose "Hõbevalgem", mis on autori sõnul "Hõbevalge" sissejuhatus ja esimene peatükk. Hiljem on kaks teost ka ühtede kaante vahele kokku saanud.

"Kui meil oli 2005. aastal juttu "Hõbevalge" uuest väljaandmisest, siis me isegi hakkasime kahte raamatut koos vaatama, mis siis sellega teha, mida välja jätta, mida kokku panna. Tegime seda alguses kolmekesi: Lennart, mina ja Urmas Sutrop, aga siis sai aeg otsa. See teema jäi meil Urmasega laua peale ja mõtlesime, mida me siis teeme: autori tahe oli see uuesti välja anda, aga mis kujul, see jäi välja selgitamata. Me ei pidanud võimalikuks hakata seda ise õhendama või ümber mängima, aga kuna üks tema siht oli ikkagi teha üks uus raamat, siis me leidsime natukene mehhaanilise tee, et me õmblesime "Hõbevalge" ja "Hõbevalgema" kokku, arvestades ka seda tema ütlemist, et "Hõbevalgem" on "Hõbevalge" esimene peatükk," kirjeldas Meri.

"Hõbevalge" jäi Lennart Meriga lõpuni kaasas käima ning ta on sealseid teemasid ka presidendina oma kõnedes maininud.

"Ükskord Rootsis ühes kõnes ta kõneles Kaali kraatrist, Pytheasest, Saaremaast, tuulest ja kutsus Rootsi teadlasi, ringkondi appi, et alustada uusi arheoloogilisi väljakaevamisi Kaali ümbruses. See teema oli temaga lõpuni kaasas," rääkis Mart Meri.