Hariduselt on Koržets matemaatik, mille kõrvalt alustas ta peagi tööd humoristi ja kirjanikuna. "Mul oli matemaatika jaoks liiga vähe fantaasiat," tõdes ta ja lisas, et kirjutama hakkas ta umbes 15–16-aastaselt. Umbes samal ajal tegi ta ka oma elu ainsa filmirolli, kehastades "Viini postmargis" hipilikku Ukut. "Ma ise ei olnud läbi põimunud tõsisest hipifilosoofiast ega läinud kodust minema kuhugi kommuuni elama, aga teistpidi juhtusin ma noorest peast läbi käima mõnegi huvitava inimesega, kes seda hipikultuuri esindasid."

See, et Kalju Kass kutsus teda tööle ajakirja Pikker, mõjutas tema elu tugevalt. "See otsus oli minu jaoks üsna murdeline, sest veel aastaid hiljem tundsin, et olen akadeemilise karjääri hüljanud, kuna pidin hakkama vaikselt kraadi tegema pedagoogilise matemaatika alal," tõdes ta ja mainis, et hakkas selle asemel hoopis uurima käsikirju, mis Pikri toimetuses olid.

Satiirikuks ei ole Koržets end kunagi pidanud. "Pigem on mind kandnud soov maailma vaadata distantsilt humoristlikult, sest kui ma ei vaata teda humoristlikult, siis lähen lolliks," ütles ta ja kinnitas, et huumor on inimesele ellujäämise viis. "Maailma mitte liiga tõsiselt võtmine on vajalik, olen soovinud, et minu lugudest oleks rõõmu, mitte tohutut ängi ja immitsevat maailmavalu."

"Minu esimene ja kõige vägevam mõjutaja oli Artur Alliksaar, tema luulekogu "Olematus võiks ju ka olemata olla" pööras mind üsna pea peale, see oli nii vägev ja ootamatu, see oli mul peas," nentis ta ja lisas, et tema jaoks hakkab hea lugu sündima iseenesest. "Mingi kujund, pilt või vastandus läheb minus kihevile."

"Kui hakkasin saama 60-aastaseks, siis ei teadnud, mida teha, mille peale pakkus sõber Riho Sibul, et teeme koos plaadi "Kahemehesaag" sinu tekstidele, sinna vahele said ka laulutekstid pandud, seega minu esimene pisike luulekogu on need tekstid selle plaadi juures," ütles Koržets.

Tema sulest on aegade jooksul valminud mitmed tuntud laulutekstid, näiteks Ultima Thule "Aed" ja ka "Leiutajateküla Lottes" kõlanud "Olemise laul". "Mul on ikka nii, et kõigepealt on luuletus või jupp luuletust, kui seda olen vahel näidanud, siis sõbrad on palunud edasi teha," selgitas ta ja lisas, et on isegi tundnud, et luuletusi kirjutades hoiab ta seda joont, et need oleks lauldavad. "Ka laul ja luule on olnud sünonüümid, luuletusi ongi nimetatud ajalooliselt lauludeks ning nad on orgaaniliselt ja ürgselt omavahel seotud."