Martti Helde käe all jõuab järgmisel aastal vaatajate ette Lennart Meri teosel "Hõbevalgel" põhinev ekraniseering, mis režissööri sõnul vaatleb Läänemere-äärsete rahvaste komberuumi. Filmi moodustavad neli tegelast, kes viivad vaataja läbi nelja erineva Soome-Ugri loo.

"Kõikide tegelaste lood räägivad ühel või teisel viisil kogukonnast, Soome-Ugri inimese kinnisest iseloomust, veidi ka võõra vastuvõtmisest. Nii et see konflikt on tegelaste ja kogukondade vahel. Kõik neli lugu vaatlevad kogukonna vastuvõtlikkust või eemaletõukuvust," rääkis Helde "Vikerhommikus.

"Mulle tundub, et see on Soome-Ugri inimeses siiamaani alles, see on üks joon, millega ma väga tugevalt samastun, mida meil ühiskonnas siiamaani väga palju on, see on väga esil."

Filmi kõige vanem lugu ulatab milleeniumi taha. "Kõige vanem lugu on "Volga veeteed" ja seal me vaatleme aastat 921. See on otseselt pärit "Hõbevalgest": "Laevakuninga müsteeriumi" peatüki all on see lugu. Teiste rahvaste puhul liigume natukene vähem, aga kõige värskem lugu filmis on siiski sajanditagune."

Filmi stsenaariumi kirjutas režissöör Pilleriin Heldemiga kahasse. Helde ütles, et eelkõige inspireeris teda, kuidas on võimalik lennartlikku dramaturgiat kinolinale teisendada.

"Närisime, matsutasime, lutsutasime "Hõbevalget" kaanest kaaneni ja otsisime fragmente, tükke, terasid, mida oleks paslik ekraanile tuua, et lennartlik mängulisus ja kelmikus säiliks kuidagiviisi ka selles loos, mida me ekraanile toome. "Hõbevalget" üks-ühele ekraanile tuua on äärmiselt keeruline, võib öelda võimatu," selgitas ta.

"See dramaturgiline ülesehitus "Hõbevalgel" ja see, kuidas ta lugejat ühest kohast teise hüpitab, see on see laad, mida me ekraanile toome. Me ei too tegevustikku nii, nagu see on kirja pandud, vaid proovime lennartlikku lõhna tõlgendada."

Filmi tegemisse olid kaasatud ka ajaloolased ja teadlased Eestist ja välismaalt.

"Väga paljud tööd ja komberuumid, mida me filmis näitame, vähe sellest, et neid praktiseerijaid enam ei ole, on väga vähe neid, kes oskaksid anda infot, kuidas tegelikult ühed või teised töövõtted käisid. Seetõttu käis filmi kirjutamine arendusega üsna paralleelselt. Kui stseeni ette valmistasime, proovisime väga põhjalikult mõista, kuidas see üldse võis aset leida. Mõned tööd, mida me filmis näitame, neid ammu-ammu enam ei tehta, aga meie soov oli see näitlejatele võimalikult lähedale tuua, et nad mõistaksid ja saaksid aru, et kui nad stseeni mängivad, siis need töövõtted ja mõtteruum, oleks võimalikult autentsed," avas režissöör.

Samas on Helde andnud ruumi ka kunstilisele tõlgendusele. "Kunsti tõde on hoopis midagi muud. Mulle endale meeldib mõelda, et ma olen vaataja-külastaja teener ja ma teenin neid. Ma teen kõike nende huvides. Ma arvan, et teadlastele suunatud filmid oleks kaunis igavad, aga ilma nendeta ajaloolist filmi ka teha ei saa."

Mahukas algmaterjal Heldet ei heiduta. Tema sõnul aitavad suured materjalid ka enesearengule kõige rohkem kaasa.

"Suure materjali võlu on selles, et ta hakkab mingil hetkel ise veerema ja sa proovid selles materjalis kuidagi kaasa veereda. See on hästi huvitav protsess. Ma olen mõelnud palju suurte teemade peale, et miks need mind selliselt köidavad või miks ma võtan endale nii suuri ülesandeid," rääkis ta.

Helde sõnul jõuab film publikuni täpselt õigel ajal, sest mida kiiremaks muutub maailm, seda olulisem on, et me oma telge ei kaotaks.

 "Kui see telg kaob, siis tegelikult sünnib sellest väga palju segadust. Ma ise tundsin, et seda telge on vaja hoida, et järgmised põlvkonnad, kes "Hõbevalget" võib-olla raamatuna kätte ei võta, neil oleks vähemalt mingisugune materjal, millest kinni haarata," kirjeldas ta.

"Sellest kirjutamisest on küll 50 aastat möödas, aga väga paljud osad sellest materjalist mõjuvad äärmiselt aktuaalselt ja vajalikult sellises segases ajas, nagu me oleme praegu. See on sündinud häst isikliku tunnetuse põhjal, aga mulle tundub, et see, kuhu see materjal jõuab, on äärmiselt vajalik tänases päevas."

 Film võeti üles Soomes ja Lätis. Enamus filmist on filmitud pärast päikeseloojangut. "Me peaaegu ei kasutanudki tehisvalgust, ainult naturaalset päikesevalgust, õigemini hetke pärast päikese langemist. Nii et kõik on sellise maagilise tunni ajal filmitud ja ainult looduslikes paikades," kirjeldas ta.

Kes filmis näitlevad, pole veel avalikustatud. Küll aga avaldas Helde, et filmiga on seotud Eesti, Soome ja Rootsi tippnäitlejad. "Väga austusväärne nimekiri, mille me loodame septembris avaldada."

25. septembril avaneb lennusadamas "Hõbevalgele" pühendatud näitus. Film jõuab kinodesse järgmise aasta esimeses pooles.