Kohtumisi "Vestlused Viivi Luige loomingust" viivad läbi kirjanikud, kirjandusteadlased ja Viivi Luige loomingu tundjad, kelle kõigi jaoks on Viivi Luige loomingul elus eriline roll.

Üles astuvad kirjanikud Kairi Look ja Jaanus Vaiksoo, kirjandusteadlased Eve Pormeister, Leena Käosaar, Arne Merilai, Maarja Vaino ja Aija Sakova, kultuuriajakirjanikud Joonas Hellerma ja Jaan Tootsen, kultuurikorraldaja ja õpetaja Siim Lill ning keeleteadlane ja tõlkija Anna Verschik.

"Viivi Luik on elav klassik, kelle looming on läinud hinge väga paljudele inimestele," sõnas kohtumiste sarja üks korraldaja Maarja Vaino. "Lugemise kõrval on tähtis, et loetu ning Luige loomingu oluliste teemade üle saaks arutleda. Kohtumised ongi pühendatud Viivi Luige kaasahaaravast loomingust rääkimisele."

Vestlused toimuvad Kehtna raamatukogus (30.09), Võrumaa keskraamatukogus (7.10), Õru raamatukogus Valgamaal (12.10), Põlva gümnaasiumis (14.10), Põltsamaa raamatukogus (15.10), Rakvere raamatukogus (20.10), Toila raamatukogus (22.10), Saare maakonna keskraamatukogus Kuressaares (28.10), Lääne maakonna keskraamatukogus Haapsalus (28.10), Tartu linnaraamatukogus (28.10), Eesti rahvusraamatukogus (29.10), Kehra muuseumis (29.10), Tapa vallaraamatukogus (2.11), Viljandi linnaraamatukogus (4.11), Tallinna kirjanduskeskuses (5.11) ja Harju maakonnaraamatukogus Keilas (6.11).

Ülevaatliku info kõikide sündmuste kohta leiad siit.

Viivi Luik sündis 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. 1954–1965 õppis tulevane kirjanik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna kaugõppekeskkoolis. Pärast mõneaastast töötamist Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana hakkas ta kutseliseks kirjanikuks.

Oma loometeed oli Viivi Luik aga alustanud 15-aastaselt. 1962. a käisid ajakirja Pioneer toimetajad enne kirjandusvõistluse esimese auhinna väljaandmist tema kodus vaatamas, kas luuletuste konkursile saatnu ikka on ka tegelik autor – arvestades kirjutatu küpsust kahtlustati, et ehk on loojaks hoopis täiskasvanum inimene.

Kuuekümnendatel aastatel ilmusid Viivi Luige esimesed luulekogud "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966), "Hääl" (1968) ja "Lauludemüüja" (1968). Tema tuntuim romaan on "Seitsmes rahukevad".

1988. aastal pälvis Viivi Luik Juhan Liivi luuleauhinna, 1992. aastal sai Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2000. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.