Tallinna linnapea Peeter Raudsepp andis oma allasutustele, Tallinna linnaplaneerimise ametile ja strateegiakeskusele ülesande koostada Tallinna linnahalli arenduskava ja äriplaan. Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, linnapea andis teile aega juunikuuni, nüüd on september. Mis edasi sai? 

Juunikuuks valmisid esmased arvutused ja analüüsid, mis tegelikult tõid välja selle, mida ma sisimas olen uskunud pikemat aega. Kõik need arvutused näitavad, et järgneva 30 aasta jooksul tooks see (linnahall - toim.) meile sisse 1,5 miljardit maksutulu. See lähtub väga konservatiivsest arvutusest, mis arvestab ainult konverentsituristidega, mitte kõigi teiste üritustega.

On olnud väga tihe koostöö Eesti loomevaldkonnaga – Helen Sildna on üks väga hea tugi ja kõiki neid arvutusi ja analüüse on aidanud teha Jaanus Juss, kes on Telliskivi loomelinnaku üks eestvedajaid ja juhte. Kõik näitab, et tegelikult on võimalik kasumlikult opereerida.

Suurepärane näide on Tampere-talo, mis on olnud heaks eeskujuks. Analoogne olukord – 80-ndatest pärit tohutu suur koloss Tampere kesklinnas ja nad on majanduslikult plusspoolel, nad suudavad seda nii hästi opereerida. Ja kui me mõtleme sellele, kus asub Tampere? Neil on ainult kolm rahvusvahelist lennuühendust. Tallinnas, me küll virisime, aga meil on tegelikult palju parem lennuühenduste võrgustik ja Tallinn ise on suurem kui Tampere.

Kõik eeldused on olemas, et sellest saaks kultuuri ükssarvik, mida me ei pea doteerima. See on hästi oluline, sest kui me Eestis mingeid asju loome, siis üldiselt me peame hakkama pärast sinna peale maksma. Hetkel kõik arvutused näitavad, et linnahalli puhul see ei peaks nii olema. Jah, hoone kordategemine on kallis asi ja see on vaja lahendada, aga hilisem opereerimine on tõesti plussmärgiga projekt. 

Kas see veenis ka linnapead? 

Ma arvan, et ega linnapead ei tule veenda. Nagu ta ütles, siis tema on numbrite usku ja sellega nõustuvad kõik, et hiljem on see kasumlik projekt. Pigem ongi vaja leida need vahendid, et see maja kõigepealt korda teha. Mul on ka väga hea meel, et Tallinna arhitektuuribiennaali näitused toimuvad just linnahallis. Ehk siis me liigume sinnapoole, et luua sellele hoonele vahekasutusi nii kaua kui ta ühel päeval korda saab.

Praegu on meil käimas eelarve arvutused eri stsenaariumidega. Üks stsenaarium on väga-väga lihtne: me teeme ainult katused ja fassaadid korda ja vahetame suures saalis välja toolid, aga minimaalne sekkumine. Siis on optimaalne variant, kus me tõesti teeme ka sees teatud ümberehitusi, et sinna uusi funktsioone ja ruume tekitada. Ja kolmas on kõigi kellade ja viledega täiesti korda tehtud uus suur kompleks.

Lisaks vaadatakse nende arvutuste sees, kas me saame seda teha järk-järgult. Kas me saame jäähalli teha eraldi tükina ja siis liikuda edasi selle keskmise osa juurde ja võib-olla merepoolne tükk on siis ka mingisugune omaette etapp. Need arvutused peaksid oktoobris valmima. 

Jäähallist tahakski rääkida. 11. augustil saime teada, et Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan pakkus linnahalli jäähalli osa kaitseliidule, et nad saaksid sinna huvi korral lasketiiru rajada. Meenutagem, et see on sama koht, mida ERSO nägi oma uue kontserdisaali paigana. Kas plaanitavale kontserdisaalile tuleb kasuks, kui seal enne natuke põmmutada? 

Ütleme nii, et igasugune vahekasutus on teretulnud, et see maja lihtsalt ei seisaks. Ma ütleks, et kui kaitseliit soovib sinna praegu lasketiiru rajada, siis ma olen kahe käega selle poolt. Maja ei peaks tühjana seisma.

Aga tulevikku silmas pidades on ilmselt mõistlik kasutada seda ruumi teisteks otstarveteks, sest see ruum ise on väga unikaalne just selle tõttu, et ta on väga suure sildega. See tähendab, et seal ei ole poste ega kandeseinu sees. See on suur tühi ruum, seal oli ju jäähoki areen koos tribüünidega. See loob väga head võimalused ükskõik mille läbiviimiseks, kasvõi suured näitused, messid. Sellise ruumi rajamine on väga kallis, sest seal laes on terastalad, mille kõrgus on 2,2 meetrit – puhast terast! See on väga kallis, aga see on meil olemas. 

Ja kui siin tõesti on varasemalt juttu olnud, et ERSO võiks sinna jäähalli ossa minna, siis praegu me oleme edasi liikunud natuke teise variandiga. Jäähalli häda on selles, et ta on madal, aga ERSO vajab akustiliselt kõrget saali. See tähendaks seda, et me peaksime päris palju maa alla minema, mis teeks seda ehitust kallimaks. Hetkel me oleme uue variandi juures, kus ERSO uus saal on ette nähtud just merepoolsesse otsa, kus "käpad" lähevad merre ja kus vanasti oli Linda Line'i terminal. Nende "käppade" peale teeme täiesti uue saali mahu, mis oleks ka teatud mõttes ikooniline sümbol, uus maamärk.

Meil on olnud väga hea koostöö muinsuskaitseametiga, kes on samamoodi andnud oma esialgse nõusoleku. Siis me ei pea minema nii sügavale maa alla. Tõsi, see ei tohi olla kõrgem kui olemasolev linnahalli maht, aga see aitab neid ehituskulusid ERSO saali rajamise osas kindlasti tunduvalt allapoole tuua. Oluline on ka see, et teda on võimalik sellest muust linnahalli projektist lahus hoida.

Me hetkel ei tea, kuidas see rahastus hakkab tulevikus olema ja see natuke sõltub ka riigikogu uuest kultuurikomisjonist, sest järgmisel kevadel on valimised. Ma tõesti loodan, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekiri võetakse lahti. Sest Narva on ära kukkunud, mis nimekirjas algul oli, Rakvere (Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru – toim) on valmis. Sellest on juba kuus aastat möödas. Võiks korraks uuesti sisse vaadata ja mõelda, et linnahall koos ERSO-ga on tegelikult riiklikult tähtis kultuuriobjekt. Ja nagu ma ütlesin, siis see on plussmärgiga kultuuriobjekt, mis toob meile pärast raha sisse.

Aga see on poliitikute otsus, seda otsust ei saa teha mina ega mitte keegi teine, välja arvatud riigikogu, kes siis valitakse. Ma tõesti loodan, et riigikogu uus kultuurikomisjon selle teema tõstatab. 

Millal me võiksime osa saada linnahalli taasavamisest? 

Tõenäoliselt võiks see olla kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi aastal 2032. Loodame, et see nii ka läheb. 

*

Klassikaraadio uuriv saade "Pähklipureja" on eetris igal laupäeval kell 10 ning järelkuulatav Klassikaraadio kodulehel. Hooaja avasaade vaatas tagasi eelmisel poolaastal toimunule ning küsis, mis sai edasi.