Konservaator: Põldroosi gobelääni puhastamiseks ja konserveerimiseks on viimane hetk
"Ringvaade" käis uurimas, kuidas sai teoks Enn Põldroosi gobelääni viimane etteaste Tallinna linnahallis. Konservaator Janika Turu sõnul on vaip üllatavalt määrdunud ja tolmune ning lisas, et konserveerimistöödeks oli käes viimane hetk.
Enn Põldroosi hiigelgobelään "Inimeste elu" tõmmati viimast korda oma praegusel kujul linnahalli lava ette. Nüüd võeti see paanida kaupa alla ja restaureeritakse. Põldroosi gobelään koosneb kahest poolest ning 16 paanist, igaüks ligi 3,5 meetrit lai. Kokku on gobelään ligi 500 ruutmeetrit, seda kooti neli aastat, kavandati kauemgi.
Praeguse info järgi on gobelään väga heas seisus, kuigi tolmune ja niiske ning suure vaiba pealt leiab ka ühe augu.
"Suurepärane on näha seda teost päriselt, sest meie oleme seda tegelikult ainult pildi pealt näinud. Seda oma silmaga siin näha... Ta on nii ilus. Värvid on kõik säilinud, mis on hästi tore. Temperatuur on meil praegu linnahallis 16 kraadi ja õhuniiskus 95 protsenti, mis on tekstiili säilitamiseks absoluutselt mittesoovitatav," selgitas Kanuti konserveerimisvaldkonna juht Janika Turu.
"Ta on üllatavalt määrdunud ja tolmune. Rohkem, kui me arvasime. Tõesti on ajakriitiline viimane hetk seda ruttu puhastama hakata ja konserveerida," märkis Turu.
"Kõiki tingimusi arvestades on ta heas seisus. See tuleb siit ära päästa, sesiukord halveneb, aga arvestades kui mitu aastat ta on siin halvas keskkonnas olnud, siis on viimane aeg," märkis konservaator Getter Zirel omalt poolt.
"Meile just helistati ka Terviseametist. Saame teada, kas see on immutatud pestitsiididega. Siis me konservaatoritena teame, et ei hakkaks seda pesema või niisutama, sest see on tervisele ohtlik. Alustuseks saame teha ainult kuivpuhastust," lisas Turu.
Selleks, et Põldroosi meistriteos üle pika aja taas linnahalli lava ette panna, tuli kõigepealt teha kõvasti füüsilist tööd. Maja on vana ja mootor, mis gobelääni ette liigutama peaks, ei tööta. Appi tõttas linnahalli haldusjuht Leo, kes pidi käed külge panema ja väntama hakkama. "Ta ju liigub teosammul. See ei ole poole tunni töö," naeris mees.
"Sellepärast ma olengi öelnud, et ma äärmisel juhul lasen gobelääni ette. Nagu praegu näha on, siis see on viimane kerimine. Ma loodan, et ta saab parematesse tingimustesse kui siin on," lisas ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"























