Näitusel saavad kokku Eesti Rahva Muuseumi (ERM) soome-ugri kogud, tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist lähtuv kunst, film ja disain.

Kuraator Linda Kaljundi rõhutas, et septembris Kumus avatud saami näitus annab nende väljapanekule vajaliku konteksti.

"Saami näitus tahtis küsida seda, mida tähendab, kui näidata kaasaegset saami kunsti Eestis täna. Meie nendega dialoogis mõtlesime selle üle, kuidas kaasaegne saami kunst, mis on seotud nende poliitilise aktivismiga, võiks anda täiendava raami soome-ugri pärandi näitamisele samuti Kumus," avas Kaljundi.

Kaasaegsete kunstnikena pakuvad oma sekkumise pärandisse välja Karl Joonas Alamaa ja Jaanus Samma. Koos lõid nad fotode seeria, kus ERM-i kogudes olevad esemed on tõstetud oma tavapärasest tähendusruumist välja. Samade küsimustega tegeleb ka Alamaa installatsioon, mis koosneb ligi sajast soome-ugri kleidist.

"Mina ei ole otseselt ajaloolane, ma ei ole ka akadeemik, seega ma arvan, me Jaanusega vaatame neid kogusid teistsuguse pilgu läbi, kunstniku pilgu läbi. Sealt tulevad ootamatud ühenduslülid, mida esmapilgul konservaatori pilguga ei pane tähele," lausus Alamaa.

Näitusega ei soovi kuraatorid hinnata seda, kuidas 70-ndate ja 80-ndatel põlisrahvaste pärandiga käituti, pigem püüavad nad seda küsimust tänapäeva vaatepunktist paremini avada.

"Küsida, miks energiakriisi ja Nõukogude Liidu lõpuaegadel saab rahvusliku identiteediga tegelemine oluliseks ja mida see tähendab, kui rahvusliku identiteedi loomise põhivormiks saab etnograafiline uurimistöö teiste rahvaste seas," ütles Kaljundi.

Soome-ugri näitus jääb Kumus avatuks tuleva aasta veebruarini.