Saami kunsti politiseerumine, mis algas 1960.–1970. aastatel ning arenes kõrvuti saamide enesemääramise liikumisega, on viimasel kümnendil pälvinud taas laialdast tähelepanu.

"Näituse pealkiri "ei algust ega lõppu" lähtub intervjuust ühe tuntuima saami kunstniku, muusiku ja kirjaniku Nils-Aslak Valkeapääga, kes nendib, et nii nagu temal endal puudub algus ja lõpp, ei ole algust ega lõppu tema eneseväljendusel loojana. See mõtteavaldus avab põlisrahva teadmussüsteemi olemuse: teadmine ei ole lõppeesmärk, vaid seda kasutatakse laialdaselt mitmesugustes olukordades, see põhineb osalusel ja kaasamisel ning vastandub seeläbi koloniseeritud põlisrahvaste suhtes rakendatud vägivallale ja püüetele muuta põlisteadmised teisejärguliseks," avas näituse kuraator Ann Mirjam Vaikla.

Praeguseks on saami kunstnike hääl kujunenud Põhjamaade kaasaegse kunsti üheks kõige kuuldavamaks ja dünaamilisemaks osaks ning tõusnud järjest enam esile ka rahvusvahelisel kunstiväljal.

Näitusel on esindatud teosed nii ühiskonnakriitilise kunsti teerajajatelt kui ka noorema põlvkonna kunstnikelt.

Osalevad kunstnikud Carola Grahn, Snowchange: Pauliina Feodoroff & Kaisu Mustonen, Marja Helander, Kalli Kalde, Ketlin Kuusing, Jenni Laiti & Invisible Flock, Britta Marakatt-Labba, Hans Ragnar Mathisen, Alo Paistik, Outi Pieski, Suohpanterror, Lada Suomenrinne.

Näitus on loodud dialoogis Linda Kaljundi kureeritud näitusega "Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim" (02.10.2026 – 21.02.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist "Ekspeditsioon", mis analüüsib meie suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Näitus jääb avatuks 14. märtsini.