Pikalt suusoojaks surnud ja ebaromantiliseks meediumiks kuulutatud CD-d on jõudsalt tagasiteel. Esimest korda näitas CD elumärke 2022. aastal, kui jäi ühe aasta võrdluses väikesesse plussi. Nüüd teatas muusika- ja meelelahutustööstuse andme-ettevõte Luminate oma poolaasta aruandes, et 2026. aasta esimesel poolel müüdi Ühendriikides CD-sid 16 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

Ühendkuningriigis on mõned kodused CD mängijad poodidest otsa saanud. Samal ajal kasvab seal ka kaasaskantavate CD-mängijate populaarsus.

Ameerika Fonogrammitootjate Liidu (RIIA) poolaasta aruande järgi suurendas 2026. aasta esimesel poolel oma turuosa kõige rohkem ehk 58,6 (!) protsenti (st 171 miljoni dollarini) just CD-plaat.

Kontekstiks veel nii palju, et USA muusikatööstuse koguväärtus on 6 miljardit dollarit ehk umbes 5,17 miljardit eurot. See on 6,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

Kahtlemata kõige suurema osa ehk 82 protsenti (4,9 miljardit dollarit) võtab kogu pirukast enda alla ikkagi voogedastus, selle järel tulevad vinüülid (554 miljonit dollarit) ja siis juba CD. Ei tasu unustada, et alles möödunud kümnendil pusis voogedastus tublilt domineeriva CD sabas.

Kusjuures: meediumitest kõige suurem kaotaja oli USA-s mp3-de allalaadimine. Singleid ehk üksikuid lugusid laeti RIIA andmetel alla 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal, albumeid 2,5 protsenti vähem. Kokku langes allalaadimiste toodetud käive 12,7 protsenti. Sama kehtib ka ülemaailmselt: mp3 allalaadimised on 13. aastat languses.

Meil ja mujal

Ka ülemaailmselt olid füüsilised muusikakandjad st vinüülid ja CD-d kõige hoogsamalt kasvav formaat. Kuigi CD-d käive kasvas vinüüli varjus USA 58,6 protsendiga võrreldes tagasihoidlikud 3,7 protsenti.

Peamine vedur oli globaalsel turul muidugi endiselt kümnendi vahetusel CD-st mööda läinud vinüül, mille hoog ei ole peale 19 aastat raugenud: 2025. aasta oli vinüülile ülemaailmselt lausa edukaim pärast 1983. aastat. Kõige rohkem panustas selle saavutusse Taylor Swifiti albumi "The Life Of A Showgirl" vinüül.

Väikeseid tendentse on märgata ka Eestis. Apollo kaupluste turundusjuht Ardo Krass ütles ERR-ile, et ka nende kauplustes on näha olnud füüsiliste helikandjate müügi kasvu. "2026. aastal on muusika müük võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 8 protsenti ja kasvus on nii CD kui ka vinüülide müük."

Rahva Raamat see-eest füüsilise muusikameedia märkimisväärset kasvu 2025. aastal ja 2026. aasta esimeses pooles ei täheldanud. Küll aga kinnitas ERR-ile tehnikamüüja Euronics, et CD-mängijate müük on 2026. aasta alguses liikunud kasvavas trendis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

K-popiga või k-popita

Ardo Krass tõi välja, et CD-de müügi kasvu taga on suuresti Lõuna-Korea popmuusika ehk K-pop. "Kõige nõutumad on artistide nagu BTS, Stray Kids ja Katseye CD-d. Väga sageli sisaldavad K-popi füüsilised albumid ja CD-d ka erinevat fänninänni. See on ka üks põhjuseid, miks K-popi albumeid kogutakse," märkis Krass.

K-popil on füüsiliste helikandjate ja just CD-de müügile olnud positiivne mõju mujalgi. Luminate'i aruande järgi olid USA muusikaturul arvestatava hüppe teinud jaekaubanduses (st suured kaubandusketid nagu Target, Walmart jne) kolm enim müüdud CD-albumit kõik K-popi artistidelt: BTS, Enhypen ja Ateez.

Luminate'i aruandest tuleb ka välja, et USA K-pop ja indie-roki kuulajate hulgas ongi kõige rohkem neid, kes oma superfänlust just ostmise teel väljendavad: K-popi kuulajate hulgas on neid ca 37,5 protsenti, indie-roki kuulajate hulgas 40 protsenti. Samas kui ühendriikides hetkel ülipopulaarse kantrimuusika entusiastidest konverteerib oma fänlust (ja raha) esemeteks vaid u 22 protsenti.

Samas toob Luminate välja, et isegi kui BTS ja K-pop laiemalt CD-müügist välja arvata, jääks USA CD-ühikute tõus siiski plussi, aga langedes 16 protsenti pealt 6,7 protsendi peale.

Retromaania

Sealjuures on oluline faktor ka nostalgial ja retrol. 60 protsenti USA Z-põlvkonna muusikasõpradest (st 14- kuni 29-aastastest) kuulavad muusikat, mis on välja antud 1990. aastatel või varemgi. 2021. aastal oli nende osakaal vaid 18 protsenti. Ligi pooled Z-põlvkonna füüsiliste helikandjate ostjatest toovad peamise põhjusena välja nostalgia, mis on nende põlvkonna jaoks üpris uus asi.

Kusjuures, kui ÜK-s tahavad CD-mängijad poest otsa saada, siis ligi pooled USA-s CD-plaate ostnud Z-põlvkondlased ja Y-põlvkondlased (st 30- kuni 45-aastased) ei oma CD-mängijat. Oma roll on siin kindlasti ka sellel, et kui kunagi töötasid suurema osa multimeedia-vidinaid vaikimisi ka CD-mängijatena, siis täna on see pigem haruldane.

Aga üldiselt annab CD-mängijate puudumine ka märku, et kuigi CD on ka kuulamiseks odavam alternatiiv viimaste aastate jooksul korralikult kallinenud vinüülile, siis on paljude CD saatus sarnane vinüülidele. Kilest neid nii pea välja ei võeta ning funktsioneerivad nad rohkem meenete ja markeritena, kogumisesemetena kui "füüsiliste helikandjatena". Aga õnneks ei ole kuhugi ette kirjutatud, et ostetud CD või vinüül tuleb ära kuulata nädala jooksul pärast ostmist.

Reaalsest tagasitulekust, kus CD-st või vinüülist saab taas kõige populaarsem meedium on muidugi raske rääkida, kui ülemaailmselt jookseb 70 protsenti muusikatööstuse rahast läbi erinevate voogedastuste. Aga nüüd, kus noored "jooksevad" taas poodidesse, et oma lemmikansamblite CD-sid osta, on ehk hea hetk võtta karbist välja oma pööningule või keldrisse põlatud CD-de kast, vaadata üle, mis sealt huvitavat leiab ja äkki on võimalik mõni isegi kuhugi sisse pista ja mängima panna.